mõeldud suurema võsa eemaldamiseks a) V-TC-tüüpi (kaasaegne variant) b) K/G tüüpi, suuremate puude langetamiseks 2) aktiivse tööorganiga, masin sooritab põhilise tööoperatsiooni jõuallikalt saadava energia arvel ning veojõudu kasut vaid ettenihkeliikumise: ketassaega võsalõikaja minilaaduri baasil; võsalõikaja-hakkija roomiktraktori baasil; puude lõikaja kuni 15 cm tüvedega puude lõikamiseks ja käsitlemiseks minilaaduril 8. Juurijate ja juurija-kogujate otstarve ja tööorganite tüübid. Juurijaid kasut ehitusplatsi pinnase puhastamiseks peale võsalõikajate või siis, kui pinnases leidub märkimisväärses koguses suuri kive, mis vaja eemaldada. Juurijate tööorganid on: passiivsed (tööorgan kinnitatakse jäigalt universaalse tõukeraami külge); aktiivsed (tööseade koosneb kihvadest, millest vähemalt kaks on varustatud hoovaga, mille ülemise otsa külge kinnitub hüdrosilindri varras).
x2 – 5x + 4 = 0, millest x1 = 1 ja x2 = 4. Nüüd leiame otsitavad t väärtused. Kui , siis t = t – 1, ehk 0 = –1. Sellel võrrandil pole lahendeid, Kui , siis t = 4/3. JUURVÕRRAND Juurvõrrandiks nimetatakse võrrandit, milles tundmatu esineb juuremärgi all. Lahendamisel tuleb kõigepealt lahti saada juuremärgist. Selleks tõstetakse võrrandi mõlemad pooled sobivasse astmesse (kui juurijad on erinevad, siis sobib selleks astendajaks kõikide juurijate vähim ühiskordne). Kui valitud astendajaks on paarisarv, siis võime saada mittesamaväärse võrrandi. St saadud lahendeid tuleb kontrollida, sest paarisarvulise astendajaga astendamisel võivad tekkida võõrlahendid. Üks võimalus seda teha, on vaadata, kas lahendi asendamisel algvõrrandisse tekib samasus, teine võimalus on leida võrrandi määramispiirkond ja siis uurida, kas saadud lahendid sinna kuuluvad. Näide 27 Lahenda võrrand. 2x 4 x Lahendus:
)dx , (1) s.t. integraali avaldisest, mis sisaldab muutujat x ja erinevaid juuri murdlineaarsest ax + b avaldisest , kus a , b, c ja d on konstandid. Niisuguse avaldise cx + d ax + b ratsionaliseerimiseks kasutatakse muutuja vahetust = t k , kus k on juurijate cx + d m, n ,..., s vähim ühiskordne. Viimasest võrdusest avaldame muutuja x ja tema diferentsiaali. 2. Teiseks vaatleme irratsionaalavaldise integraali kujul R( x , ax 2 + bx + c )dx. (2) Alati on juurealusest avaldisest võimalik eraldada kaksliikme ruut: b b b2 b2
-a, kui a < 0 Arvu n-es juur (Loeme: ennes juur aast on võrdne beega.) Näiteks: · 3 8 = 2, sest 2³ = 8 · 3 -27 = -3³ = -27 · 5 0 = 0, sest 05=0 · 6 -64 = - Tehted juurtega 1) n ab = n a n b n an b = n ab Näiteks: 50 = 25 2 =5 2 Võrdsete juurijate juurte korrutamisel võime juuritavad korrutada ning saadud tulemust juurida antud juurijaga. n a na 8 8 2) = Näiteks: = = 4=2 n b b 2 2 a ( a) ( 8) m m 4 3) n = n Näiteks: 3
st integraal avadisest, mis sisaldab muutujat x ja erinevaud juuri murdlineaarsest avaldisest ax + b , kus a, b, c ja d on antud konstandid. niisuguse avaldise integreerimiseks saab kasutada cx + d muutuja vahetust ax + b = tk , (9.14) cx + d kus k on juurijate m, ..., n v¨ahim u ¨hiskordne. V~ordusest (9.14) avaldame muutuja x ja selle diferentsiaali dx. 3 x-1 N¨aide 9.1. Leiame integraali dx. 1+ x-1 Siin on avaldise x-1 juurijate v¨ahimaks u ¨hiskordseks 2·3 = 6. Seega muutuja vahetuseks (9.14)
annaabi.ee 
