põhiseadusejärelvalvekolleegium) 2. Mis vahe on esimeseastme kohtutel? Mida seal menetletakse? Maakohus – tsiviil, kriminaal (1-3 kohtunikku) ja väärtegu(eraõigus); Halduskohus – haldusasjad (avalikõigus nt. omandi ja maareform, avaliku teenistus, kodakondsus ja migratsioon, riigivara, riik v kohalik omavalitsus rikub isikuõigusi) 3. kuidas jagunevad isikud? Füüsiline isik, Juuridiline isik (eraõiguslik, avalikõiguslik nt. riik) 4. Mis on appellatsioonkaebus? Kui pole esimese astme kohtuotsusega rahul, saab esitada apellatsioonkaebus ringkonnakohtule. Makstakse riigilõivu riigile. Riigilõivu ei tagastata. 5. Mis on kassatsioonkaebus? Kui pole teise astme kohtuotsusega rahul, saab esitada kassatsioonkaebus ringkonnakohtule. Makstakse kassatsioonikautsjonit riigiohtule (tagastatakse kui rahuldatakse osaliselt või täielikult..
kohtuotsuse peale edasikaebamine õigusküsimustes ning selle läbivaatamine kõrgema astme kohtus ilma faktiküsimuste ümberhindamiseta , hageja, kostja- isik, kelle vastu on hagi suunatud, õiguskantsler- sõltumatu ametiisik, kes teostab järelvalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle , advokaat- kaitsja,juuridiline nõustaja, prokurör-riiglik süüdistaja, 3.Inimõigused, peamised inimõiguste alased dokumendid.-iga inimese moraalsed sünnipärased õigused, mis on üldised ja kehtivad kõigi kohta;õigused,mis kaitsevad inimest riigi vastu. Inimõigused käsitlevad inimese ja avaliku võimu vahelisi suhteid;inimõigusi kaitsevad rahvusvahelised lepingud, mis panevad kohustuse lepingut järgida ja seda rakendada lepinguga ühinenud
OÜ Metsamaal on kohustus hankida FIE Ojamaale 1000 kuuske lepingus mainitud kuupäevaks. FIE Ojamaal on kohustus tasuda OÜ Metsamaale lepingus toodud summa. Tasumise tähtajaks on lepingus mainitud kuupäev. 21. TÜ Elektro kohustus hankima OÜ-le Odavad ja Kiired elektrimaterjale. Lepinguga lepiti kokku hanke tähtajad, materjalide nimetused, hind ja maksetingimused. 21.1. Otsustage, kas taoline leping loetakse sõlmitud? Kui üks lepinguosapooltest on juuridiline isik siis peavad lepingu kirjalik sõlmima. Leping on sõlmitud kui osapooled lepisid kokku kõikidest aspektidest. Kui see on täidetud, siis taoline leping loetakse sõlmitud. 22. FIE Ojamaa ja OÜ Väetised vahel sõlmiti leping mineraalväetiste tarnimiseks FIE-le. Lepingus oli küll märgitud selle täitmise lõpptähtaeg, kuid konkreetseid tarnetähtaegu selles märgitud ei olnud. 22.1. Mis tähtaegadel OÜ Väetised peab tarnima väetisi FIE-le?
Tsiviilõiguses lahutatakse. Teistes õigusharudes ei ole säärane lahutamine mõeldav. Karistusõiguses saabub deliktvõime juba 14 aastaselt, kuigi paljudes õigussuhetes isik veel õigussubjekt ei ole. Nad võivad osaleda kõikides õigussuhetes välja arvatud rahvusvahelites suhetes. Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Nad liigitatakse eraõiguslikukeks ja avalikõiguslasteks. Eraõiguslik juuridiline isik , kes on loodud erahuvides ja sellisteks juuridilisteks isikuteks on äriühingud eeskätt täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing. Avalikõiguslik juriidiline isik on eeskätt riik, KOV ja muu juriidiline isik mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. Teine subjektiivne õigus ja kohustus on lubatud käitumisemäär ja võimalus nõuda kohustuslikult isikult teatavat käitumist
Tõestamine on tähtsam vorm kui kinnitamine. Kaasus Tallinna Keskkonnaamet palus kohtus välja mõista AS X ebaseadusliku puuraiumisega tekitatud kahju 500 000 eurot. AS X vaidles nõudele vastu, kuna puude raiumine toimus linnavalitsuse loa alusel. Tallinna Keskkonnaamet väitis, et luba tühistati järgmisel päeval ja puude raiumise ajal luba ei olnud. Kas AS X peab kahju hüvitama? 1. Tallinna Keskkonna Amet ja AS X. 2. Raha 500 000 eurot. 3. Subjektid on olemas AS X eraõiguslik juuridiline isik, loodud erahuvides, üldise seaduse alusel. Tallinna Keskkonnaamet avalik-õiguslik juriidiline isik. Subjektiks Tallinna linn, mitte Keskkonnaamet. 4. Tallinna linna subjektiivne õigus nõuda kahju. AS X juriidiline kohustus kahju hüvitamine. 5. Omandiga tegemist pole, abstraktsiooni printsiip asjasse ei puutu. Vastus: AS X peab kahju hüvitama. (Objekt see, millele õigussuhe suunatud. Tallinna linn tahtis raha, seega subjektiks raha, mitte luba.)
annaabi.ee 
