Mida lämmastikurikkam on varis, seda kiiremini ja täielikumalt orgaaniline aine laguneb. See on ka üks põhjustest, miks lehtpuude lehevaris laguneb reeglina kiiremini, kui okaspuude (kuusk) okkavaris. Puuliikidest suurima positiivse mõjuga mullatekkeprotsessidele on Eesti tingimustes lepad ja seda tänu lämmastikusidumisvõimele. b) mõju juurte kaudu: Mets avaldab olulist mõju mullale ka puude juurestike kaudu. Metsamullad on tunduvalt tihedamalt juurestatud kui põllumullad. Juurevarise lagunemisel vabanevad toitained sarnaselt lehevarisele ja need lähevad mulla koostisse. Lämmastikku siduvate puuliikide puhul on surnud juured (juurevaris) oluliseks lämmastiku allikaks mullas. Kuid juurte lagunemine on võrreldes lehelagunemisega oluliselt pikemaajalisem protsess. Surnud juurte kõdunemisel tekkinud juurekäigud aga säilivad ja suur juurekäikude hulk on üheks põhjuseks, miks metsamullad on võrreldes sama liiki põllumuldadega kobedamad ning suure vee- ja
– 10-aastane lepik põllumaal umbes 150 kg/ha Ka kask on mulda parandav puuliik. – kaselehed mineraliseeruvad kiiresti – sisaldavad rohkesti lämmastikku, kaltsiumi, kaaliumi, fosfori jt mineraalaineid Okaspuudest on parimad lehised. Puude neg mõju mullatekkeprotsessidele: - kuusk- soodustab mulla leetumist – tamm- lehevaris väga parkaineterikas ja raskesti lagunev 2. juured Mõjutavad mulda: juurevarise kaudu; juurekäikudega; juureeritise kaudu 3. mikrokliima muutmisega Keskkonnatingimused ja seega ka org aine lagunemistingimused on metsas teistsugused kui lagedal. Metsas on alati niiskem ja soojal aastaajal jahedam kui lagedal, mis soodustab lagunemistingimusi, humifikatsiooni, toitainete mineralisatsiooni. Ammendatud karjääride, jäätmaade taastamiseks kasutatakse nende alade metsastamist. Siin metsade peam ülesandeks mulla taastamine
lagunemise tõttu tekib tugev toorhuumuse kiht, moodustunud orgaanilised happed muudavad keskkonna happelisemaks ja muld võib leetuda. Mõju juurte kaudu Puud võtavad valdava osa toitainetest peente juurte kaudu. Puistu peente juurte biomass on väga dünaamiline suurus, sest igal aastal produtseeritakse uusi juuri juurde ja mingi osa vanematest peentest juurtest ka sureb, mille tulemusena tekib mulda nn. juurevaris. Juurevarise lagunemisel vabanevad toitained sarnaselt lehevarisele ja need lähevad mulla koostisse. Lämmastikku siduvate puuliikide puhul on surnud juured (juurevaris) oluliseks lämmastiku allikaks mullas. Kuid juurte lagunemine on võrreldes lehelagunemisega oluliselt pikemaajalisem protsess. Surnud juurte kõdunemisel tekkinud juurekäigud aga säilivad ja suur juurekäikude hulk on üheks põhjuseks, miks metsamullad on võrreldes sama liiki põllumuldadega
toob kaasa ka erakorralised kultiveerimiskulud, kaudu. Neid produtseeritakse juurde igal aastal ja 8 aastat. Kõdu lagunemise kiirus (osa kõdust 3. Metsa ülestöötamine kallineb 15-20%, igal aastal neid ka sureb, tekib nn. juurevaris. mineraliseerub, osa muutub huumuseks) oleneb 4. Saadava materjali hind väheneb 5-15%. Juurevarise lagunemisel vabanevad toitained mikroorganismide, mullafauna ja -floora 5. Tormialadel võib kiireneda soostumine sarnaselt lehevarisele ja vabanenud toitained koosseisust ja nende elutingimustest, millest (transpiratsiooni vähenemine). 6.-7. august 1967.a. lähevad mulla koostisse. tähtsamad on:
moodustada teatud tingimustes kuni 3⁄4 kogu koosluse aastasest netoproduktsioonist. Hinnanguliselt võib maismaa globaalsest biomassi netoproduktsioonist kuluda kuni 33% peente juurte moodustamiseks (Jackson et al., 1997). Peente juurte biomassi ja produktsiooni hindamine on metoodiliselt keeruline, sest tegemist on väga kiiresti muutuvate ja samas raskesti mõõdetavate suurustega. Juurevarise lagunemisel vabanevad toitained sarnaselt lehevarisele ja need lähevad mulla koostisse. Lämmastikku siduvate puuliikide puhul on surnud juured (juurevaris) oluliseks lämmastiku allikaks mullas. Kuid juurte lagunemine on võrreldes lehelagunemisega oluliselt pikemaajalisem protsess. Surnud juurte kõdunemisel tekkinud juurekäigud aga säilivad ja suur
annaabi.ee 
