(55) Eesti areng hakkas tagasi minema, kuna enamasti pöörati rõhku rasketööstuse arendamisele. Käsumajanduse rakendamine tõi kaasa ka võõrtööjõu sisseveo teistest riikidest ja osad piirkonnad jäid täiesti eestlastest tühjaks. Talud sundkollektiviseeriti. 25. Milles avaldus Nõukogulik kultuuripoliitika? Kuidas seda ellu viidi? Millised olid selle eesmärgid? Nõukogude kultuuripoliitika seisnes sisult sotsialistlikus ja vormilt rahvuslikus kultuuri juurdumises ühiskonnas see toimus pideva ideoloogilise surve all. Nõukogude kultuuripoliitika oli tsensuur, mis ei kadunud ei liberaalse ega range poliitilise korra ajal. EestiNSV oli eraldatud lääne maailma vaimsest arengust ja suundumustest. Lisaks püüdis NSVL hävitada eelnevate põlvkondade kultuuripärandit.Raamatukogud puhastati"kodanuik ühiskonna pärandist", sellisel kombel hävitati suur osa iseseisvuse perioodikast ja ilukirjandusest
Holsteini saatkonnal tervelt aastaks ajaks Tallinna peatuma jääda. Sellesse Adam Oleariuse juhitud reisiseltskonda kuulus ka tuntud saksa poeet Paul Fleming, kes aastatel 1635-36 ja 1639 elas kaupmees Niehuseni perekonnas, majas Lühike jalg 9. Tallinnas kirjutas luuletaja mitmeid otseselt Tallinnaga seotud luuletusi. Tähelepandavad olid ka tema enese otsesed mõjud siinse luule arengule. Eriti ilmnes see ilmlike pühendusluuletuste harrastuse juurdumises. Mitmed noored haritlased tollal alles tegevust alustanud Tallinna gümnaasiumi õppejõudude hulgast liitusid P. Flemingi lähimaks tutvuskonnaks. Moodustanud nn. lamburite ühingu, sidus neid Flemingi eeskujul luuleharrastus. Neist eesti kirjanduse ajalukku jäänutest võiks mainida näiteks Reiner Brockmanni, Timotheos Polust, Georg ja Joachim Salemanni. Eriti tugevad olid sidemed Niehusenite perekonnaga, kuigi ta esmaarmastatu
tõttu olid suuremas läbikäimises rahvaga ja kaudselt vastutasid kihelkonna koolielu eest. Nii pastoritel kui aadlil kujunes kaks suhtumist haridusse. Üks osa toetas lugemisoskuse levitamist selleks, et kindlamalt allutada talurahvas luteri usu kirikule ja õigustada kehtivat Balti erikorda. Teine osa, mõjutatuna ratsionalistide ideest, pooldas talurahvale hariduse andmist, et selle kaudu aidata kaasa rahva elujärje parandamisele. Viimaste ideede levikus ja juurdumises kuulus tähelepandav osa taasavatud Tartu ülikoolile ja selle esimesele rektorile G. F. Parrotile. Sajandi esimese poole koolielu arengut ajendasid teisedki tegurid. Edasist mõju talurahva kirjaoskusele avaldas hernhuutlik liikumine, mis hoolitses lugemisoskuse pmandamise nii vennastekoguduse liikmete seas kui ka väljaspool. 1802.aastal asutati Rahvahariduse Ministeerium. Ministeerium töötas välja uue koolikorralduse alused. 1803
katekismus (Wanradt-Koelli katekismus). 18. sajandil levis baltisakslastest valgustajate kaudu Eestis ratsionalism, hakkasid ilmuma esimesed ilmaliku sisuga rahvavalgustuslikud trükised. Linnades rajati barokkehitisi, mille üheks väljapaistavamaks näiteks on Kadrioru loss Tallinnas. Samal ajal levinud herrnhuutlaste liikumisel oli oluline osa vanade rahvausundi ning rahvakultuuri elementide väljatõrjumises ning kristluse tugevas juurdumises maarahva teadvuses. 18. sajandi teisest poolest on pärit klassitsistlikud hooned Tartu vanalinnas. Ärkamisaeg Pärisorjuse kaotamine ning 1860. aastail alanud talude päriseksostmine andis eestlastele võimaluse majanduslikuks ja kultuuriliseks edenemiseks. Kasvas eestlaste rahvaarv. Euroopas levivate natsionalismi ja rahvusromantismi ideede toel sai alguse rahvuslik ärkamine, eesti rahvuse, iseseisva rahvuskultuuri ja rahvusliku haritlaskonna kujunemine. Oluliseks
annaabi.ee 
