Samasugune keeruline olukord valitseb tänapäeva perekonnas ning sõprusringkondades. Osa inimesi on minu arvates arrogandid, kes armastavad omada vaid ühte sõpra või sõbrannat. Ülejäänud osa kulutavad elukaaslasele, lapsele, karjäärile. Ühest küljest on hea, kui saab kindel olla ainukesele hingekaaslasele. Teisest küljest lisavad sõbrad elule vürtsi. Paratamatult põhjustavad ka nemad meile probleeme, mille üle juurdleme ning oma abi pakkuda tahame. Tihtipeale põhjustavad murekoldeid ka suurpered, toimetulekud, elatusrahaga väljatulemine jne. Kirjandit kirjutades väidan, et meil pole tarvis muretseda ei enda ega teiste pärast. Aga samas vaevan oma pead iga päev perekonna ja sõprade pärast. Tihti mõtlen ja loodan ning ootan, et vend tuleks Afganistanist juba kiiremini tagasi. Ma mõistan, et need on tema valikud ning eesmärgid, et elus edasi pürgida
5 Evans, Dylan. Emotsioon, Tallinn, Valgus, 2002 7 1.4 Kuidas emotsioonid meid mõjutavad Eriti koolis tundides olles ning pärast vahetunnis sõpradega suhtlemist võib märgata, et neutraalses meeleolus suudetakse harilikult üsna loogiliselt mõelda, ehk psühholoogiline tähelepanu on suurem. Emotsioonide puhul aga sunnivad erinevad meeleolud mõtlema ja keskenduma nende põhjustele. Nt. ärritatud tujus juurdleme tavaliselt asjade üle mis meil kopsu üle maksa on ajanud. Samuti mõjutavad emotsioonid ja meeleolud lisaks tähelepanule ka mälu. Emotsioonid aitavad meil sündmusi sügavamalt mällu jäädvustada. Tugevaid positiivseid või negatiivseid emotsioone põhjustav juhtum jääb meile paremini meelde. 8 2. EMOTSIOONIDE FÜÜSILISED VÄLJENDUSED Koostanud referaati tekkis huvi kehakeele vastu. Sooviti teada saada, kuidas inimesed
Seda tehes tõi ta oma päevadesse edasilükkamatuse, õhina ja kire meeleolu, millest jääb puudu suuremal osal juhtidest. Leides kontakti oma surelikkusega, kindlustas ta, et elas täiel rinnal ega lükanud oluliste asjade tegemist edasi. Igast üksikust päevast sai kunstiteos, tema väike lugupidamisavaladus elu kingituse eest. Enamik meist elab , nagu oleks meie käsutuses terve igavik. Muretseme tühja- tähja pärast ja keskendume tähtsusetutele asjadele. Juurdleme lakkamatult mineviku ebaõnnestumiste üle ja närveerme tulevikusündmuste pärast. Tormame läbi elu, nagu oleks tegemist peaprooviga.Ja siis, surivoodil, täitub süda kahetsusega, kui mõtleme tagasi uuendusmõtetele, mida teoks ei teinud, kõigile inimsuhetele,mida õieti ei loonudki, kõigile seiklustele, mis meist kogemata jäid ning kõigile neile päikesetõusudele, mille ajal lihtsalt magasime. Inimesed ütlevad, et nad annaksid ükskõik mida veidikese lisaaja eest, kuid samal ajal
Keelega tegeledes oleks väga kasulik kõigepealt kokku leppida, mis asi see on, mida me keeleks nimetame. Kui sel teemal korraldada rahvaküsitlus, siis tõenäoliselt saaks valdavalt vastuseks, et keel on suhtlusvahend. Vaevalt esitab see vastus mingit läbimõeldud seisukohta; pigem annab selle täpselt samas sõnastuses kordumine alust oletada, et niisugune vastus on kuskilt valmiskujul meelde jäänud ega vaja väljaütlemiseks enam täiendavat juurdlemist asja sisu üle. Juurdleme siiski. Millegipärast on nii, et inimesed suudavad teatud tingimustel teha kõriga selliseid hääli ja/või vedada pliiatsiga paberile selliseid kriipse, et nende kuulmisel või nägemisel saab teine inimene aru või vähemalt arvab aru saavat, mida esimene mõtles. Miks see nii on? Järgmine viis samale küsimusele läheneda on mõelda keele kui abstraktse süsteemi ja kõne kui suhtluse üksikjuhtumite seose peale. Kumb oli enne, keel kui süsteem või kõne üksikjuhtumid
annaabi.ee 
