simpansikarjas). Teine võimalik põhjus on sügavalt isekas saakloomale on alati kasulik kui tema ja kiskja vahel on veel üks sama liigi isend (kiskja võtab lähima looma). Kui nüüd kujutada ette kahte sebrat, keda luuravad kahelt poolt kaks lõvi, võib ennustada, kuhu püüab asetuda kolmas sebra mõistagi kahe eelmise vahele nii, et mõlemad lõvid oleksid liigikaaslastega "varjestatud". Edasi mõeldes jõuame olukorrani, kus võimalikud sebrakarja juurdetulijad asetuvad eelistatult olemasoleva karja keskossa, kus nad poleks kiskja esimene valik nii tekib isekas kari. See, millist levikutüüpi parajasti näeme, sõltub tihti skaalast, mille valime. Minnes aiandisse, kus ploome kasvatatakse ja vaadates lehetäide levikut ühe ploomilehe peal, näeme juhuslikku jaotust. Ühe ploomipuu piires on jaotus agregeeritud, sest täid on ainult lehtedel, mitte okstel ega tüvel. Linnulennult vaadates on jaotus regulaarne, sest
aastal elas maal vaid 67 juuti). Siin ei tekkinud Ida-Euroopas laialt levinud stetleid. Pideva sisserände tõttu (loomulik iive oli teisejärgulise tähtsusega) kasvas Eesti juutkond ajavahemikul 1867-1897 ligikaudu 6 korda, kuid jäi ka edaspidi Balti regioonis kõige väiksemaks (vrd: 1934. aastal Eestis 4400, Lätis 95 000 ja Leedus 150 000 juuti). Eesti iseseisvumine (1918) eraldas siinsed juudid Venemaal ja Lätis asuvaist keskustest. Eesti juutkond muutus paiksemaks kui kunagi varem. Juurdetulijad olid peamiselt üliõpilased (Lätist, Leedust ja Poolast Tartu ülikooli); emigreeriti Läände ja Palestiinasse (1929- 1935 lahkus 127 juuti). 1930. aastate lõpus saabus Eestisse Kesk- Euroopast vähesel arvul sõjapõgenikke. Teine maailmasõda pühkis Eesti 80-aastase väljakujunenud juudi kogukonna maa pealt. E. Gurin-Loovi hinnanguil küüditati juunis 1941 Eestist Nõukogude Liitu umbes 350-400 juuti. Septembris- novembris hukkasid natsid 921 juuti - kõik, kes jäid siia ega
pöördepunkt lääneliku demokraatia arengus (Turner 1990: 211) Kodakondsuse tunnusjooned n Liikmelisus: eesõigustatus väljasolijatega võrreldes, va teoreetiline maailmakodakondsus. Võimaldab sotsiaalset sulgust kõigi selle kaasmõjudega n Seisundilisus: eripära, arvestades, et modernisee-rumine toob kaasa seisundite teisendamise lepingusuheteks. Kodakondsuse aluseks jätkuvalt sünnipära, va uued juurdetulijad, kellel võivad olla eksamid, vandeandmine (leping), jõukustest jne. Õigustest ja kohustustest praktiliselt võimatu loobuda, va väljaränne (siis teise riigi kodanikuks) n Aktiivne osalus: normatiivne vabariiklik lähenemine. Mure lambistumise pärast. Rõhk kodanikukohustuste täitmisele, kodanikuvaimule, kogukonnaelule, osalus-demokraatiale. ÜKT- karistused. Vs vabadusruum n Õigused ja kohustused
keeles ja meeles. Aga ühtlasi pakitses nende noorte elujõudude käärimises juba vabanemise tung kodustegi mõjuvõimude hooldamise alt. Olime küll veel üpris noored, aga küllalt ennast- usaldavad tulevikulapsed oma naiivsete kirjanduslikkude katsete ja isikumärkide pooldamiseks. Niisama vähe nagu meie tänapäevased noorkirjanikud tänulikud on oma käsikirjade tagasilükkamise eest olid seda ka need tunased juurdetulijad. Eriti aga ei meeldinud neile, et sihtimääravad ajalehetoimetajad nende trükitud ilukirjanduslikku kaastööd omamoodi ümber parandasid, harjunud maitse järele koolutasid ,,kõlbulisemaks ja õpetlikumaks". Sellest sündisidki siis noorte vaba eneseavalduse taotlused ja enneaegseks isetegevuseks kokkuheitmine. Sellest ka nende ridade kirjutaja esimesed isiklikud kokkupuuted noore Hanseniga Tammsaarelt. Anton Hansen ei astunud ise ligi, teda pidi otsima
annaabi.ee 
