sisse. Punkrisse on sisse ehitatud magamisnarid ja pisike laud. Mehelikult nappi ja askeetlikku interjööri pääseb redeliga ja nüüd ka juba mäekülje sisse ehitatud käigust ukse kaudu. Just sarnastes punkrites elasid neljakümnendate teises pooles ja viiekümnendate alguses sajad vaprad, kuid samas önnetud mehed oma pealesunnitud hundielu. Metsavenna talu külastamine on hea vöimalus tänastele koolilastele Eesti ajaloo tutvustamiseks. Pidevalt külastavad punkreid ja muud juurdekuuluvat öpilasekskursioonid. Igal aastal külastab Metsavenna talu üle ca 10 000 inimest. Lisaks veel sajad registreerumata huvilised, kes käivad lihtsalt uudistamas peaaegu, et iga päev. Ilma erilise reklaamita on Vastse-Roosa populaarseks saanud 8 ka pensionäride hulgas, kes käivad meenutamas söjajärgset aega, mil nad ise veel noored olid. Metsavenna talu on populariseerida aidanud ka Meelise vennad Vahur ja Kaupo
aastal avas Meelis Möttus kodukülas isa mälestuseks Metsavenna poe, mis tegutseb tänaseni. Eesti Vabariigi 80. juubeli päeval organiseeris ta poe ees päikese töusu ajal lippude önnistamise. Siis julges Meelis ka relva peidikust välja tuua. PPS muudeti kasutuskölbmatuks ja anti Möniste muuseumile, kus seda praegugi vöimalik vaadata on. Metsavenna talu on hea vöimalus tänastele koolilastele Eesti ajaloo tutvustamiseks. Pidevalt külastavad punkreid ja muud juurdekuuluvat öpilasekskursioonid. Möödunud aastal külastas Metsavenna talu üle 5000 inimese. Lisaks veel sajad registreerumata huvilised, keda käib seal peaaegu iga päev. Ilma erilise reklaamita on VastseRoosa populaarseks saanud ka pensionäride hulgas, kes käivad meenutamas söjajärgset aega, mil nad ise veel noored olid. Metsavenna talu on populariseerida aidanud ka Meelise vennad Vahur ja Kaupo. Vahur on kaasas käinud turismimessidel.
varras (kirik); Valged põllud, mustad peenrad (aknad); loomad, linnud, nende kogumid: Hall härg, mäda selg (või pudrusilmas); Hani haljas, pea paljas (saunaviht); Must koer, valge kurgualune (kirikuõpetaja); Raudne rott, villane saba (nõel ja lõng); inimesed, nende kehaosad: Pigine poisike, raudsed juuksed (peahari); Punane preili ja roheline kübar (porgand); Puust mees ja raudsed sukad (ader). B2a. Topeldatud lokatiivtuumad: `miski ~ keegi kuskil, osa temast ~ midagi juurdekuuluvat väljas ~ mujal': loomad, linnud, kalad: Harakas aidas, saba väljas (aidavõti); Härg kodu, sooled metsas (puu, palk); Kits keldris, keel väljas (tuli ahjus); inimesed: Preili tarõn, pleti välän 11 (porgand); Mees toas, habe õues (suits); muud: Pesa maas, munad taevas (õunapuu); Vorst varnas, ots maas (köis). B2b. Topeldatud lokatiivtuumad: `miski ~ keegi kuskil, tal miski kuskil ~ küljes': loomad,
eelistab. Teine olulisem sporditoodet ja -teenust iseloomustav joon on see, et peale nii-öelda põhitoote või teenuse tarbitakse kõike juurdekuuluvat, mida ei saa tihtipeale materiaalselt väljen- dada. Nii on raske rahaliselt väljendada spordihallis valit- sevat atmosfääri. Samas on see pealtvaataja jaoks väga oluline