g - raskuskiirendus, sulgavaldis (1 - 2) vtab arvesse vedeliku üleslüket. 9. Pinna vaba energia, pindpinevus, pindaktiivsus, pindliig Pindpinevust defineeritakse kahel viisil: 1) pindpinevus on jõud, mis mõjub vedeliku eralduskontuuri pikkusühikule selles suunas, milles vedeliku pind kahaneb. 2) Pindpinevus on töö, mida on vaja kulutada pinna suurendamiseks ühe pindalaühiku võrra. Matemaatiliselt on pinna vabaenergia ehk pindpinevus defineeritud Gibbsi vabaenergia (GS) juurdekasvuna faasidevahelise pinna suurenemisel ühe pinnaühiku võrra. Pinna vaba energia ehk pindpinevus tingimustel P,T = const: 12 =( Gs/ S12)P,T Pindkihi molekulid avaldavad survet faasi sisemuse osakestele ja pind püüab omandada minimaalse võimaliku väärtuse. Vedelike puhul viib see tilga moodustumisele. Resultaatlõud on suunatud vedeliku sisemusse. Tekib siserõhk, kuna vedeliku pind avaldab rõhku oma sisemistele kihtidele. Suure eripinnaga süsteemides tuleb arvestada pinna
suunatud faasist väljapoole, jäävad kas osaliselt või täielikult välise faasi molekulide poolt kompenseerimata. Selle tagajärjel pindkihi potentsiaalne energia suureneb. Pindpinevust defineeritakse kahel viisil: 1) jõud, mis mõjub vedeliku eralduskontuuri pikkusühikule selles suunas, milles vedeliku pind kahaneb. 2) töö, mida on vaja pinna suurendamiseks ühe pindalaühiku võrra. Matemaatiliselt on pinna vabaenergia ehk pindpinevus defineeritud Gibbsi vabaenergia juurdekasvuna faasidevahelise pinna suurenemisel ühe pinnaühiku võrra. Pindkihi molekulid avaldavad survet faasi sisemuse osakestele ja pind püüab omandada minimaalse võimaliku väärtuse. Tekib siserõhk, kuna vedeliku pind avaldab rõhku oma sisemistele kihtidele. Dispergeeritud süsteemides on pinna vabaenergia suur ja seepärast on kolloidosakesed ebastabiilsed. Süsteem püüdleb energia vähenemise poole. Loetleme siin kahte võimalust Gibbsi pinna vabaenergia vähendamiseks. 1
regulatsioonimehhanismid erametsades. Tõepärased andmed metsade kasutuse kohta on meil aastast 1999, kui metsi hakati inventeerima statistilisel valikmeetodil [2]. Joonistel allikana märgitud SMI tähendabki statistilist metsade inventuuri. Eesti metsade üldjuurdekasvu on hinnatud 12,2 miljonile tihumeetrile aastas. See jätab esialgu mulje, et meie metsakasutus on igati tasakaalus raiutakse juurdekasvu piires. Tegelikult arvestatakse kogu Euroopas kasutatava juurdekasvuna nn. netojuurdekasvu: üldjuurdekasvust lahutatakse looduslikult väljalangev osa [6]. Seega peaksime võtma arutluste aluseks umbes 70% üldjuurdekasvust. Teine oluline tegur on kasutatava varu suurus: selle hulka ei arvata rangelt kaitstavaid metsaosi, mille pindala on Eestis hinnanguliselt 144 000 hektarit [2]. Seda kõike järgides selgub, et ka metsanduse arengukavas kokku lepitud raiemaht ületab tunduvalt kasutatavate metsade juurdekasvu
Energia liig, mis on pindkihis asuvatel molekulidel võrreldes molekulidega faasi sees, on GS. Pindpinevust defineeritakse kahel viisil: 1) pindpinevus on jõud, mis mõjub vedeliku eralduskontuuri pikkusühikule selles suunas, milles vedeliku pind kahaneb. 2) Pindpinevus on töö, mida on vaja kulutada pinna suurendamiseks ühe pindalaühiku võrra. Matemaatiliselt on pinna vabaenergia ehk pindpinevus defineeritud Gibbsi vabaenergia (GS) juurdekasvuna faasidevahelise pinna suurenemisel ühe pinnaühiku võrra. Pinna vaba energia ehk pindpinevus tingimustel P,T = const: Pindkihi molekulid avaldavad survet faasi sisemuse osakestele ja pind püüab omandada minimaalse võimaliku väärtuse. Vedelike puhul viib see tilga moodustumisele. Resultaatjõud on suunatud vedeliku sisemusse. Tekib siserõhk, kuna vedeliku pind avaldab rõhku oma sisemistele kihtidele. Suure eripinnaga süsteemides
molekulid püüavad teda tagasi tõmmata, nimetatakse pindpinevuseks. *Selleks, et vedeliku pindala suurendada on vaja teha tööd sisejõudude vastu. *Pindpinevus e. pinna vabaenergia on töö, mis tuleb teha pinna suurendamiseks ühe pindalaühiku võrra. dw = s ds, kus dw tehtud töö, s pindpinevus ( J*m-2 e. N*m-1,(mN/m) kuna J = 1N*m ), ds pindala muutus *Termodünaaliselt on pinna vabaenergia defineeritud Gibbsi vabaenergia G juurdekasvuna faasidevahelise pinna suurenemisel 1 cm2 võrra püsiva P ja T korral: = ( G/ S) P,T ; Gs= *S, kus G - pinna vabaenergia, pindpinevus, s faasidevaheline piirpind *Pinpinevus on siserõhuga proportsiaalne => mida tugevam on molekulivaheliste jõudude toime, seda suurem on pindpinevus. Temperatuuri tõstmisel vedelikke pindpinevus väheneb. *Pinnaenergia on samuti kahe faasi erinevuse mõõduks piirpinnal. *Mida suurem on kahe faasi erinevus, seda suurem on pindpinevus nende vahel.
molekulid püüavad teda tagasi tõmmata, nimetatakse pindpinevuseks. *Selleks, et vedeliku pindala suurendada on vaja teha tööd sisejõudude vastu. *Pindpinevus e. pinna vabaenergia on töö, mis tuleb teha pinna suurendamiseks ühe pindalaühiku võrra. dw = s ds, kus dw tehtud töö, s pindpinevus ( J*m-2 e. N*m-1,(mN/m) kuna J = 1N*m ), ds pindala muutus *Termodünaaliselt on pinna vabaenergia defineeritud Gibbsi vabaenergia G juurdekasvuna faasidevahelise pinna suurenemisel 1 cm2 võrra püsiva P ja T korral: = (G/S)P,T ; Gs= *S, kus G - pinna vabaenergia, pindpinevus, s faasidevaheline piirpind *Pinpinevus on siserõhuga proportsiaalne => mida tugevam on molekulivaheliste jõudude toime, seda suurem on pindpinevus. Temperatuuri tõstmisel vedelikke pindpinevus väheneb. *Pinnaenergia on samuti kahe faasi erinevuse mõõduks piirpinnal. *Mida suurem on kahe faasi erinevus, seda suurem on pindpinevus nende vahel.
annaabi.ee 
