FV(rate;nper;pmt;pv;type) RATE(nper;pmt;pv;fv;type;guess) NPER(rate;pmt;pv;fv;type) PMT(rate;nper;pv;fv;type) alguses (1) või lõpus (0) Page 10 Ülesanne 3 Isa paneb panka A 2000 € intressimääraga 5% aastas. Perepoeg paneb 3 aastat hiljem panka B summa, mis kannab intr raha hoiustamist on nende lõppkapitalid võrdsed? Mõlemas pangas tehakse intresside juurdearvestus iga aasta lõpul. Vastus: -1900,89 eur pv rate pmt -2,000 € 5.00% 0€ rate nper fv 8.00% 7 3,257.79 € Page 11 Ülesanne 3 eb 3 aastat hiljem panka B summa, mis kannab intresse 8% aastas
Kui palju mul tuleb tagasi maksta, kui maksmine toimub ühekorraga 3. aasta lõpus? Vastus: -13600 € Page 3 4 Isa paneb panka A 2000 € intressimääraga 5% aastas. Perepoeg paneb 3 aastat hiljem panka B summa, mis kannab intresse 8% aastas. Kui suur on poja algkapital, kui 10 aastat pärast isa raha hoiustamist on nende lõppkapitalid võrdsed? Mõlemas pangas tehakse intresside juurdearvestus iga aasta lõpul. Vastus: -1900,89 € Page 4 4 B summa, mis t on nende Page 5 5 Kui suur peab olema perioodiline sissemakse, kui lõppkapitaliks on 18000 €, intressimäär on 8% aastas ja sissemakseid tehakse 10 aastat kord 3 kuu jooksul? Intress lisatakse kord aastas. Vastus: -310,63 €
Page 25 3 gast võetud sularaha aga positiivse väärtusena! Page 26 4 Isa paneb panka A 2000 kr intressimääraga 5% aastas. Perepoeg paneb 3 aastat hiljem panka B summa, mis kannab in raha hoiustamist on nende lõppkapitalid võrdsed? Mõlemas pangas tehakse intresside juurdearvestus iga aasta lõpul. Vastus: -1900,89 kr pv rate pmt ### 5.00% - kr rate nper fv 8.00% 7 3,257.79 kr Page 27 4
üks juurdearvestuse kord, perioodi lõpus. Sellisel juhul saab seda arvutada järgmise valemi abil: FV n = PV (1 + i)n PV - algsumma i - intressimäär aastas n - perioodide arv (aastat) Panka hoiustati näiteks 5000 eurot (PV), tähtajaga 2 (n) aastat ja intressimääraga 2,5% (i) aastas. Kui suur on hoiusesumma hoiustamise perioodi lõpus? Kasutades arvutusvalemit nr 1, saame hoiusesummaks hoiustamise perioodi lõpus 5253,13 eurot. Kui tulevikuväärtuse arvutamiseks tuleb juurdearvestus teha perioodiliselt, mingi kindla perioodi järel, saab seda arvutada järgmise valemi nr 2 abil. FVn= PV (1 + i l m) n *m PV - algsumma i - intressimäär aastas n - perioodide arv (aastat) m intressi juurdearvestuse kordade arv perioodis (aastas) Panka hoiustati näiteks 5000 eurot (PV), tähtajaga 2 (n) aastat ja intressimääraga 2,5% (i) aastas. Kui suur on hoiusesumma hoiustamise perioodi lõpus, kui intressi arvutatakse iga 6 kuu järel
Edmund Halley't (tunnustatud astronoom), kes avaldas esimese nüüdisväärtuse tabeli 1693.a.-l. John Smart'i panuseks võib lugeda esimese osamaksete tabelikogumiku avaldamist 1726.a.-l. Raha ajaväärtusteooria aluseks on tähelepanek, et igasugune rahasumma on täna rohkem väärt kui mingil ajahetkel tulevikus. Raha ajaväärtuse puhul võib täheldada kolme erinevat rahaühiku kasvuviisi: 1. Lihtintress -- lineaarne kasv. 2. Liitintress -- geomeetriline kasv. 3. Pidev juurdearvestus -- eksponentkasv. Rahavoogude mudelid. Finantsjuhtimises puututakse kokku põhimõtteliselt viit tüüpi rahavoogudega (cash flow, CF). Need on: 1) tavaline, harilik rahavoog (igal perioodil on rahavoog erinev), 2) annuiteet (harilik või avansiline ehk rentannuiteet), 3) kasvav annuiteet ehk kasvuannuiteet, 4) perpetuiteet, 5) kasvav perpetuiteet ehk kasvuperpetuiteet. Silvia Kuusk
Ettevõtte rahandus Kristo Krumm C1 C2 Cn PV = + + ...... + (1 + i) (1 + i )2 (1 + i)n ehk FV PV = (1 + i ) n Pidev juurdearvestus FV = PV (e in ) E 2,71828 Annuiteet ja perpetuiteet Annuiteet (annuity) on rida võrdsetes summades laekuvaid või tasumisele kuuluvaid makseid teatud arvu aastate jooksul st annuiteedi põhitunnus on, et igaaastased maksed on ühesuurused. Praktikas võib selliseks rahavooks olla näiteks võlakirjadelt saadavad või makstavad intressid. Perpetuiteet (perpetuity) on annuiteedi nüüdisväärtuse erivorm, mis väljendab igavesti kestvat rahavoogu
2. RAHA AJAVÄÄRTUS 2.2. Intressid ja intressimäärad Rangelt tuleb eristada intressi (interest) ja intressimäära (interest rate). Intress on rahasumma ja intressimäära väljendatakse protsentides. Ühtlasi on intress raha hind. Seega on raha kaup, mis maksab, ja selle kallidus sõltub intressimäärast. Raha ajaväärtuse puhul kasutatakse kolmesugust rahaühikult intressi võtmise viisi: · lihtintress lineaarne kasv; · liitintress geomeetriline kasv; · pidev juurdearvestus eksponentkasv. Lihtintress (simple interest) kasvab ühtlaselt aritmeetilise jadana. Intressi arvutamine käib algsummalt. Lihtintressi korral on kapitali kasv lineaarne. Valemi kujul saab seda seost väljendada järgmiselt: (2.1) FV = PV (1 + i n) , kus FV rahaühiku tulevane väärtus, PV rahaühiku nüüdisväärtus, I intressimäär, n aastate arv. Näide