pastaroogadesse, munatoitude kõrvale, suppidesse, taimehautistesse, seeneroogadesse ning erisugustesse kastmetesse. o Värskelt rukolalehed eriti kaua ei säili, seetõttu tuleks suurema koguse korral need kas kuivatada või panna sügavkülma. Basiilik o Basiilik pärineb Lõuna-Aasiast India troopikaaladelt ning on külmaõrn päikeselembeline viljaka maa taim. Kasvab ka Eestimaal, kui panna juunikuisesse soojendatud mulda. Kasvab ja õitseb ka meie avamaa peenardel. o Kasvatatakse nii maitse- kui ka ravimtaimena. o Kui basiilik on kasvanud umbes 15 cm pikkuseks, võib talt igapäeva vajadusteks lehti näpistada. o Lõplik saak korjatakse tervete okstena, mis siis kuivatatakse või sügavkülmutatakse. o Basiilik aitab reumahaiguse ja loiu ainevahetuse vastu , samuti ka külmetushaiguste ning köha puhul on temast abi. o Aroom meenutab nelgi ja loorberi maitset.
Et liigne safranikogus ei rikuks toitu, võib seda lisada lahusena. Kõigepealt valmistatakse safrani-piirituslahus, mida vastavalt vajadusele lahjendatakse. Lisatakse toidule 4-5 minutit enne valmimist. Pagaritoodetele taigna segamise ajal 0,1 g 1-1,5 kg taigna kohta. 2.Basiilik - imelise jõuga taim Basiilik pärineb Lõuna-Aasiast India troopikaaladelt ning on külmaõrn päikeselembeline viljaka maa taim. Kasvab ka Eestimaal, kui panna juunikuisesse soojendatud mulda, kasvab ja õitseb ka meie avamaa peenardel. Sobilik oleks taimed ette kasvatada, pannes idanema aprillis. India legendides on basiilik imelise jõuga taim. Väliselt avaldub taime eriline jõud tugevas aroomis ning tumerohelistes-violetsetes reljeefse joonisega lehtedes. Basiilikut tunti ka vanas Kreekas ja Roomas. Keskajal oli ta laiemalt tuntud kui vahend mürgiste putukate hammustuste ja skorpioni salvamise vastu. Basiilik hakkab meie tingimustes õitsema
peidus karotenoidid, kui ka C- ja B5-vitamiini. 5. KASVATAMINE Basiilikut kasvatatakse Lõuna-Euroopa maades. Üsna hästi on ta kodunenud ka Euroopas, kuid juba 5° juures saab külmakahjustusi ning edeneb seetõttu kõige paremini kas toas aknalaual või kasvuhoones, avamaal aga ainult südasuvel. Maitsetaimena kasvatatakse väikese ja suurelehelist ning lusikakujuliste lehtedega basiilikut. Kasvab ka Eestimaal, kui panna juunikuisesse soojendatud mulda. Sobilik oleks taimed ette kasvatada, pannes idanema aprillis. Basiilik hakkab meie tingimustes õitsema juulis. 6. KASUTAMINE MAITSETAIMENA Basiiliku maitse on tagasihoidlik ega varjuta teisi. Seetõttu võib temaga maitsestada kõiki salateid, köögivilja-, kala- ja liha-, ka kruubi-, kaerahelbe- ja munatoite, marinaade ja kastmeid. Vähe tuleks basiilikut kasutada ahjupraadide maitsestamisel,
Kasvatatakse Lõuna-Euroopa maades, kasvab hästi avamaal, aga saab kasvatada ka kasvuhoones. Basiilik on päris hästi kodunenud ka Euroopas, kuigi saab külmakahjustusi juba 5° ning edeneb seetõttu kõige paremini kas toas aknalaual või kasvuhoones, avamaal aga ainult südasuvel. Basiiliku võrseid ja lehti kogutakse õitsemise algul. Neid kasutatakse nii värskelt kui ka kuivatatult. Õige kuivatamise korral muutub vürtsbasiiliku lõhn märksa tugevamaks. Kasvab ka Eestimaal, kui panna juunikuisesse soojendatud mulda, kasvab ja õitseb ka meie avamaa peenardel. Peale tavalise basiiliku on saada mitmekülgse kasutusega väike- ja käharaleheline basiilik. Maitseaineks kasutatakse peeni võrseid, lehti ja latvu. Parim on värskena, kuid säilitab maitse ka kuivatatuna. Basiilikut kasutatakse maksa, kala, liha, broileri, riisi, suppide, kastmete, salatite, pizza, seene-, juustu-, muna- ja kartulitoitude maitsestamisel. Lisaks veel soojades ja külmades
annaabi.ee 
