Tallinn 2010 Sisukord 1 Riigipööre ja Eesti iseseisvuse kaotamine.............................3 2 NSVL ümberkorraldused/repressioonid Eestis......................4 3 Ülevaade/inimeste mälestused...............................................5 4 Küüditamine..........................................................................6 4.1 Juuniküüditamine.............................................................6 4.2 Juuliküüditamine..............................................................6 5 Elu Siberis/vangilaagris.........................................................7 6 Hukkamised...........................................................................8 7 Tagasipöördumine Eestisse...................................................9 8 Pildid....................................................................................10 Kasutatud kirjandus................................................................11
Keskus", saksakeelse lühendi järgi ZEV. 1943. aastaks oli ZEV ankeetide abil kogutud andmete alusel nimekirja kandnud 9 632 küüditatut. Selles nimekirjas puudusid juudi rahvusest isikud. Praegu loetakse juuniküüditatute koguarvuks veidi üle 10 000 inimese. Alaealisi oli neist 36 38%, alla aastaseid lapsi üle 100, oli ka voodihaigeid vanainimesi. Juuniküüditamise tagajärjel hukkus umbes 6000 inimest. Juuliküüditamine Juuliküüditamine on Eestis 1941. aastal 30. juunist kuni 3. juulini nõukogude represiiv-, partei- ja kohalike täitevorganite ning nõukogude aktiivi poolt läbi viidud elanike vägivaldne ümberasustamine Lääne-Eesti saartelt Venemaa Siberi piirkonda. Peale 1941. aasta juuniküüditamist viidi Lääne-Eesti saartel läbi uus küüditamisaktsioon, mille käigus viidi ainuüksi Saaremaalt ära 654 inimest, kellest üle 400 (naised ja lapsed) pääses tänu Saksa vägede kiirele
Küüditamine Baltimaades Mõiste Küüditamine ehk deporteerimine inimeste sunniviisiline ümberasustamine, inimsusevastane kuritegu. Juuniküüditamise algus 14. juuni 1941 Eestis, Lätis, Leedus, Ukrainas, Valgevenes ja Moldovas. Eestist plaaniti välja saata ligi 15 000 inimest "Troikad" Eesmärk: eemaldada "vaenulikud" inimkategooriad Juuniküüditamine Peredele loeti ette määrus Küüditavaid otsiti taga 16. juunini 17. juunil alustasid looma vagunid teekonda Siberi suunas. Juuniküüditamise tagajärg Küüditati üle 65 000 inimese Eestist ligi 10 000, pooled mehed Külma, viletsa toidu ning üle jõu käiva töö tagajärjel suri enamik arreteeritutest juba esimesel Siberi talvel. Naistest ja lastest suri külma, nälja ja raske töö tagajärjel iga teine. Juuliküüditamine 30.juuni 3.juuli 1941 LääneEesti saared Saaremaalt viidi ära 654 inimest Mehed Patarei vanglasse Naised Harku vangla abimajandisse Märts...
Muutusi tehti majanduses, toimus kolm olulist reformi. Maareform, natsionaliseerimine (riigistamine) ja rahareform. Need on olulised, eriti natsionaliseerimine ja maareform on selle tõttu, et need mõjutasid tavainimese elu väga tugevalt. Selle tõttu ei saanud NSVL kuigi suurt toetust. Punane terror muutus oluliseks faktoriks, miks okupatsioonile vastu oldi. Selle kulminatsioon on 14. juulil 1941 toimunud juuliküüditamine, kus küüditati umbes 10 000 inimest. Sõda Eesti territooriumil 22. juuni 1941 algab Vene-Saksa sõda, Hitleri väed tungivad NSVL-ile kallale. Saksa väed olid alguses edukad. Põhimõtteliselt kahe nädalaga ollakse Eestis, Punaarmee loovutab Lõuna-Eesti. Rinne peatub esimest korda Pärnu-Vändra joonel (Kesk-Eestis). Augusti keskpaigas hõivatakse Narva, Tallinn ei ole nii oluline. Punaarmee kaitseb Tallinna, sest see on oluline sadam ja seal oli Balti laevastiku peakorter. 28
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
