Peagi ütlesid nad siiski stalinistidest lahti, kuid nt Lev Trotski ideid austasid edasi. Sürrealistid käsitlesid elu "peaproovina". Kunstnikud: Joan Miró ("Hollandi interjör II" ja "Sürrealistlik portree"); André Masson; Yves Tanguy; Julio Gonz´ales; Giorgio de Chirico; Max Ernst; Salvador Dali. Funktsionalism (1.) ja konstruktivism (2.) (1920. aastatel) 1. Sõjajärgne Euroopa oli vaene ja kunstnikud ei tahtnud luua eliidile vaid lihtrahva massidele. Juugendlikule edvistamisele taheti luua vastandlikku süsteemsust ja korda. Toetuti tihti geomeetrilistele vormidele, nende kasutamise eeskujuks oli kaudselt sõjaeelne kubism. Sellistele ideedele oli soodne pind eriti Saksamaal ja Venemaal. Arhidektuuri ja tarbeesemete kavandamisel oli olulisim nende massiline toodetavus. Esemete vorm pidi tulema nende funktsioonist. Põhimõtet, mille kohaselt see, mis hästi funktsioneerib on ka ilus, nimetatakse funktsionalismiks
Selle puhul on saadud inspiratsiooni rahvapärasest ehituspärandist, kus juhtiv roll oli traditsioonilistel ehitusmaterjalidel, -viisidel ja vormidel. Olustvere puhul hakkavad esmajoones silma tugevad värvi- ja materjalikontrastid, mis tulenevad graniidi, pitskrohvi ja punaste telliste vaheldumisi kasutamisest. Väga palju kasutati ka väärtuslikku tisleritööd ja kalleid materjale, mis jällegi iseloomulikud inglise juugendlikule liikumisele. 3.2 Neoklassitsistlikud tendentsid Kuna juugend püüdles rõhutatult uue ja ekstravagantse poole, siis õige pea sellele vastukaaluks hakati tagasi vaatama üldtunnustatud ja igaveste esteetiliste väärtuste poole. Ühena neist võiks käsitleda neoklassitsitlikke stiilisuundi ning sealjuures püüdlusi aristokraatlikkuse ja kõrgendatud vaimsuse suunas. Baltikumis tõusis huvi XVIII sajandi teise poole ja XIX sajandi alguse kultuuripärandi vastu
Tolles perioodis solvati ja sõimati kirjanike poliitilisest ideoloogiast lähtudes. Solvangutel polnud nende kirjandusliku loominguga midagi pistmist. Täpselt sama võtet kasutab ka Kivisildnik oma nimekirja puhul. http://www.teataja.ee/et/kivisildnik.php 18. Triin Soometsa ja Elo Viidingu (Elo Vee) luule. Triin Soomets ,,Sinine linn", ,,Randmes unejanu", ,,Janu masinas". Temagi värsikeeles paistab silma tugev tsiteeriv ja stiliseeriv alge, mis viitavad uusromantilis- juugendlikule ja rahvaluuleomasele kujundivarale, mida katkestavad, lõigustavad ja võõritavad pidevalt mitmesugused ekstreemsed kehalised tajumused ja ,,naturalistlikud" seigad. Kultuurilis-sõnalise ja kehalis-bioloogilise valdkonna piir paistabki olevat tema luule üks keskseid pingejooni. Valdavalt erootilise alatooniga luule, mille juhtmotiiviks on jõhkruse ja õrnuse, agressiooni ja eneseloovutuse, naudingu ja valu, armastuse ja hävinguiha
R. Mackintosh), Austrias( O. Wagner) ja Saksamaal (A. Endell, R. Riemerschmid. Juugendile on iseloomulik, et hoone arhitekt tegi ka sisekujunduse ja mööbli. Sisekujundus. Uus ruumikontseptsioon ilmnes juba Arts and Crafts’i põhimõtetele tuginevas protojuugendis (Ph. Webbi Punane maja 1859), kus eluruumide funktsionaalne paigutus, ehedate materjalide kasutamine ning ruumide ornamentaalne lahendus moodustasid ühtse terviku. Ühtse kooskõla idee oli omane ka juugendlikule interjöörile, kus värv oli ruumis üks tähtsamaid komponente. Interjööris ja selle juurde kuuluvates esemetes oli kõige enam võimalik väljendada kunstide sünteesi, mis oli kooskõlas juba 1860. aastatel R. Wagneri poolt välja töötatud Gesamtkunstwerk’i ideedega. Heledavärvilise, valgusküllase, vähese kerge mööbliga, kergete tekstiilidega- (mustriline või ühevärviline puuvillane, linane, õhukesed kardinakangad) interjööri elemendid olid kavandatud ühtses kooskõlas
annaabi.ee 
