JUUGENDSTIIL 19. sajandi lõpul tärkas mitmel Euroopa maal peaaegu üheaegselt soov vabaneda sellest stiilide segust, mis juba ligi pool sajandit oli vohanud ehituses ja tarbekunstis. Vastandiks sellele nn. eklektikale püüti luua uut omapärast stiili. Kõige enam õnnestusid need katsed arhitektuuris, sisekujunduses, tarbekunstis, raamatu- ja plakatikujunduses, vähemal määral aga maalikunstis ja skulptuuris. Esimesed sammud uue stiili poole tehti Inglismaal, mandrile jõudis ta 1890-ndatel aastatel ja kestis kohati veel pärast Esimest maailmasõda. Eri maades kannab stiil erinevaid nimetusi. Eesti keeles tarvitatav "juugendstiil" tuleneb saksa ajakirja "Jugend" ("Noorus") nimest, kus seda stiili tutvustati ja soovitati. Mujal maailmas kasutatakse rohkem nimetust "art nouveau". Juugendstiil püüdles välise dekoratiivsuse poole. Kaunistuste loomisel lähtuti taimedest; tihti on taimemotiivid aga niivõrd moonutatud, et raske on märgata nende tõeli...
1890.aastal levis uus stiil, mis kandis erinevates maades erinevat nime. Meile on see tuntud ,,Juugendi stiili" nime all. Uues stiilis kujundati kõike- mööblit, tekstiili, riietust, klaasi, keraamikat, raamatuid, tapeete, ajakirju, plakateid. Asju, mida seni ei olnud tähtsustatud, omandasid uue kunstilise tähenduse. Juugendi stiilis pidid esemed olema lihtsad, funktsionaalsed, materjaliehtsad nagu keskajal. Ka arhitektuuris loobuti klassitsistlikest fassaadidest. Hiline juugendistiil, muutus 20.saj tööstuskunsti ehk disaini alguseks ja 1920.aastail tärganud funktsionalismi eelastmeks. Uue stiili arengus oli tähtis koht Sotimaa Glasgow koolkonnal. Sealne arhitekt ja dekoraator Arthur Macmurdo joonistas 1883.aastal motiivi, mis tähendas uue ornamendi sündi. See on ebasümmeetriline ja näib lähtuvat orgaanilisest loodusest, meenutades nõtkeid, painduvaid või hõljuvaid taimevarsi, lehti ja õisi, mõnikord ka tuleleeke.
minevikuarhitektuuri. Kasutusele võeti uuesti looduslikud materjalid. 21) Uute ehitusmaterjalide kiiresti arenev tootmine. 22) Metallkonstruktsioonid küll ei andnud silmapaistvat välimust kuid aitas kaasa uue ehituslaadi kujunemisele kergus, läbipaistvus ja mahukus. 23) Metallurgia areng andis terase. 24) Töötati välja teraskarkassi põhimõte, millega kaasnesid kerged fassaadid. 25) Kus metallkarkasshooned andsid aimu hoone funktsioonist tõrjuti välja eklektika ja historitsism. 26) Juugendistiil sünnikohaks peetakse Brüsselit, selle levik aga väga laialdane, ulatudes ka Ameerikasse. See kestis u 1920dateni. Hoonete fassaadi puhul loobuti teljejoonest ja sümmeetriast 27) Juugend ruumid tihti asümmeetrilised, fassaadil erinsugused aknad ja uksed. Tihti ühendati erinevaid materjale ning esitleti katmata metallkonstruktsiooned. Vanadest detailidest loodi uued struktuurid. 28)Juugend rajas tee modernistlikule arhitektuurile!
tulnud ebamugavustele ja looduskaugenemisele. Taheti pöörduda tagasi loodusesse ning seeprast hakati kasutama taimevorme ja looklevaid jooni ning sageli valiti selliseid motiive nagu väädid ja lained. Puhtalt dekoratiivsega piirdumise poolest meenutab juugend historitsismi, kuid temas peituvad modernistlikud püüdlused materjalist ja eesmärgist tuleneva vormi poole. Olulisemaks kui konkreetsed vormid olid juugendi juures mõttelaad ja need teoreetilised alused, millega juugendistiil sai paljudes maades modernse kujunduse eeskäijaks. Juugendi kõige väljapaistvam esindaja on hispaania arhitekt Antonio Gaudi. Art nouveaule järgnes ekspressionism ning algas ka funktsionalism, mis vähehaaval hakkasid kaotama looduslikku vormi. Kasutatud kirjandus Cumming, R. Kunst. Dorling Kindersley Limited 2007 Sembach, K-J. Art Nouveau. Taschen 2007 Gympel, J. Arhitektuuri ajalugu. Tandem Verlag GmbH 2005
püüe. Ida- ja Põhja- Euroopas võis rääkida erilisest rahvusromantilisest sisust . Gerhard Munthe (1849-1929) teostes väljendub nii rahvuslik kollektivism kui ka individualism. Akseli Gallen-Kallela (1865-1931) teostes toetus ta rohkem rahva etnograafiale, tema üks teos ``Vennatapja``. Rahvusromantilisi ideed innustasid ka eesti noori kunstnikke : Kristjan Raud(1865-1943), Nikolai Triik(1884-1940) ja Oskar Kallis (1892-1918) Juugendistiil Inglismaal sündis uus kunstivool, mis kattus osalt sümbolismiga ja mis püüdis uutmoodi vormi ja ühtse suure stiili loomisega anda kunstile rohkem kaalu ühiskonnas. Väljendades protesti esteetiliselt inetu, stiilitu vabrikutoodangu vastu ja püüet asendada kapitalistlik tootmisviis käsitööliste ühiskonnaga. Seda kunstivoolu iseloomustab kunsti naturalistlik detailitäpsus, naivistlik ruumikujutus, tinglik värvivalik ja ornamenditaoline kompositsioon
annaabi.ee 
