3.)puuduvad isikud/riigid, kes lepitaks või omaks piisavalt mõjuvõimu 4.)puudub rahvusvaheline org, kus probleeme arutada 5.)pole ühtset rahvast, kes suudaks valitsusi panna loobuma sõjast 6.)puudub koostöö riikide vahel, suurendatakse kulusid sõjatööstuse tarbeks. Rahvuskultuuri areng Eestis: kirjandusrühmitus Noor-Eesti, põllumeeste-, haridus-, karskus-, spordi- jt seltsid, kutseliste teatrite loomine, eesti keelne ajakirjandus, Eesti Rahva Muuseumi avamine(1909) Antisemitism-juudivaenulik poliitika, nt Dreyfusi afäär, kus juudi soost kaptenit süüdistati alusetult. Sionistlik liikumine-juudisõbralik liikumine Sufražetid-naisõiguslased Rahvaasemike koosolek– 27.11.1905 Tartus, ~800 saadikut, kelle vahel puudus üksmeel Esindaja J. Tõnisson Ühine J. Teemant Koht Nõuded *Eesti alade ühendamine *riigimaade *valitsuse korralduste ühtseks kubermanguks jagamine rahvale boikoteerimine
Klubide ja seltside nimekiri on üllatavalt mitmekesine maa kohta, kus juutide arv oli vaid neIi ja pool tuhat, -alates draamaseltsist "H. N. Bialik" ja lõpetades Tõrva Sionistide Seltsi ja Tallinna Juudi Bridzhi Klubiga. Kohe 1940. aastal, kui Nõukogude Liit Eesti okupeeris, likvideeriti ka juudi vähemusrahva kultuurautonoomia, Juudi seltside ning haridusasutuste tegevus lõpetati. Hilisemad Eesti NSV juudid oma kogukonda ei moodustanud. Et nõukogude rahvuspoliitika oli enam või vähem juudivaenulik, jidisi- või heebreakeelse hariduse saamine võimatu ning sünagoogi kuulumist loeti kuriteoks, assimileerus enamik nõukogude juute vene ühiskonda. Palju on üksikuid vanu inimesi ja vene- juudi segaperekondi, ka abielud teiste rahvuste esindajatega (eestlaste, lätlaste, leedulaste, tatarlaste, armeenlaste, ukrainlastega) pole haruldased. 7 Praegused Eestijuudid ei ole poliitiliselt ega ka ühiskondlikult
· H.P Blavatsky · D.T Suzuki ja Alan Watts propageerijad · Sangharakshita budismi munk - Budistlik koolkond (Läänebudistlik vennaskond) BUDISM EESTIS: · Vana budistlik maa · Karl Tõnnison budistlik munk - Nimeks Vend Vahindra - Karlis Tennisons - Paljasjalgne (nimetatakse) - 18831962 - Peterburis budistliku templi teener - Naases 20. Aastate algul Eestisse - Poliitilised vaated mustsajaline tsaariusku, juudivaenulik - Ei antud Eesti kodakondsust Läti kodakondsus - Eesti veidrik võitis pikamaajookse - Propageeris tervislikku eluviisi - 13.dalai laama kuulutas Läti piiskopiks - Arhat bodhisattva surnukeha ei hävinud I pühak Eestis · F.V Lustig eestimaa budistlik peapiiskop · 4 budistliku kogudust: - Eesti budistlik vennaskond Ehitasid dumbasid?? · Eesti budistlik liit · FWBO Eesti
1906a läks Kolmandat korda Dreyfusi juhtum tsiviilkohtu lätte ning leidis, et tõendid puuduvad ja ta mõisteti õige. Tuli tagasi ja liitus uuesti Prantsuse sõjaväega. Kõige suurem ja vihasem juudivaenulikkus 19.saj lõpus ja 20.saj alguses oli Venemaa impeeriumis. Venemaalt hakkas väga palju juute lahkuma. 1880ndatel lahkus 20 000 juuti aastas ja kellele tehti suuri raskusi vara kaasavaõtmisel. Eriti suured olid kaks pogrommi :1)1881-1884 2)1903-1906). Pogromm - sisuliselt juudivaenulik akt, mille käigus kõik juutidega seotu lõhutakse ja lahutatakse ja nad ei saa riigilt mingit kaitset. Esimene pogromm phukes pärast Aleksander II atendaati,mille taga hakati kohe süüdistama juute. Selle käigus leidis aset üle 200 juudivastast rahvarüüstamisrünnakut. Kõige rohkem juute elas Vene impeeriumi läänealadel (Poola ja Ukrainaa). Teine pogrommilaine sai alguse poisi tapmisest. Juudivaenulikkus oli selleks ajaks üles keeratud
Millist ohtu nähti oma tulevikule? Milliseid erinevusi märkasite pereliikmete suhtumises uude olukorda? 2. Selgitage, miks ei saanud pianist koos oma kaaslannaga kohvikusse siseneda. Arutlege, kuidas võis selline olukord mõjutada poolatari ja pianisti suhteid. 3. Arutlege, millised inimese valikud olukorras, kui ühiskond on tema vastu vaenulik? (Tuginedes nendele filmistseenidele, kus on ilmneb mingil tasandil juudivaenulik suhtumine – vanema mehe kõnniteelt kõrvale tõrjumine, juutide sisenemist keelav silt kohviku uksel. 2. Stseenid elust getos (00:16:50 – 00:28:30) Varssavi geto tingimustes muutunud elukvaliteet, inimeste võimalused elatise hankimiseks. 1. Kuidas mõjutavad inimeste väärtushinnangud elu geto tingimustes? Mida hoitakse alal ja millised normid jäävad alles endistest aegadest? Võrreldes eelmiste stseenidega on inimestevahelised suhted