sõltumatust riigist, mis tekitas lahknevusi riigi ja sõjaväe, seal hulgas ka kiriku vahel. Parlament aga nõudmistele järgi ei andnud ja Cromwell tungis vägedega Londonisse. Pärast Charles I hukkamist kuulutati välja vabariik. Vabariik püsis vaid mõned aastat, kuni Cromwell tuli ja lõi saadikud laiali ning võttis võimu riigis endale. Ta kehtestas täieliku diktatuuri korra ning valitses isepäiselt. Rahvas ei soosind teda ja teda kardeti samuti. Pärast tema surma juubeldati tänavatel. Cromwell ja tema korraldatud riigipööre mõjutasid väga Inglismaa igapäeva elu ning isegi pärast tema surma oli tema diktatuurist veel jäljed maha jäänud. Võimu haaramisega kaasnesid nii mõningad muutused. Esiteks saadeti kõik saadikud koos parlamendiga laiali. Nüüd oli täidesaatev võim tema Cromwelli käes. Muidugi puritaanina tahtis ta Inglismaal usu kõige tähtsamale kohale tõsta. Ta kehtestas samuti palju rangemad reeglid
Ajalehtedes kirjutati ainult tööliskangelastest ja spordist. Samas aga säilis Kunol alati usk nn „Valgesse laeva”, mis pidi läänest tulema ja Eesti vabastama. See usk oli tal kaua aega, kuigi mujal rahvademokraatiamaades kadus see pärast Ungari revolutsiooni, siis infosulus elanud Kuno ja tema sõbrad jätkasid lootmist. EPA ajast on tal hästi meelde jäänud iga-aastased Nõukogude võimu pidustused nagu maipühad, kus rongkäigus linnas kõnniti ja juubeldati. Kuno räägib, kuidas ta veterinaaridega kõndides poodiumil olijatele alati „Hurraa!” asemel „Mää!” karjusid ja hiljem põhjendasid, et veterinaarid peavadki nii tegema. Sellised väikesed humoorikad vahalepõiked näitasid, et Kuno sisimas oli võimu vastu. Hästi meenutab ta veel tolleaegset olustikku, kui nad internaadis NLi ja Tšehhoslovakkia vahelisi jäähokimänge pealt kuulasid ja rõõmustasid südamest iga
Need kümme aastat tähistasid Liszti kui pianisti meisterlikkuse ja kuulsuse kõrgtippu. Suurema osa sissetulekuist ohverdas Liszt heategevaks otstarbeks. 1842. aastal esines Liszt Tartu Ülikooli aulas, siis keisri poolt vastuvõtt Peterburis, menukad kontserdid Inglismaal ja Saksamaal. Polnud vist Euroopas paika, kus virtuoos poleks oma mänguga publikut vallutanud. Teda võeti vastu ja saadeti ära kui kangelast: rahvas piiras tänavaid, juubeldati rohkem kui kuningaile. Liszt oli paljude linnade kunstielu rahaline toetaja. üks tema menukamaid kontserte oli Berliinis. Kokku tuli anda 20 kontserti, kusjuures poole sissetulekuist ohverdas ta Kölni katedraali taastamiseks, vaeste üliõpilaste ja muusikute toetamiseks jne. Või siis sündmus Bonnis. Juba aastaid oli Saksamaal korjatud andeid Beethoveni mälestussambapüstitamiseks. Rahad aga ei laekunud. 1845. aastal asus
Temas tärkas vajadus õnnetuile abi osutada. Rahateenimiseks otsustas ta sõita Viini. Tuli anda ligi kümme kontserti. Saadud rahad saatis pianist oma kodumaa talupoegade abistamiseks. Aastad 1838-1848 tähistasid Liszti kui pianisti meisterlikkuse ja kuulsuse kõrgtippu. Suurema osa sissetulekuist ohverdas Liszt heategevaks otstarbeks. Polnud vist Euroopas paika, kus virtuoos poleks oma mänguga publikut vallutanud. Teda võeti vastu ja saadeti ära kui kangelast: rahvas piiras tänavaid, juubeldati rohkem kui kuningaile. 1842. aastal esines Liszt Tartu Ülikooli aulas. 1848, kurnatud pidevast ringirändamisest, alalistest vastuvõttudest, magamata öödest, otsustas Liszt asuda paiksele elule Weimari õukonna ooperiteatri dirigendina. 1861. aasta august kujunes lõpuakordiks vaimselt kurnavale 13 aastasele tegevusele Weimaris. See oli väsimuse, purunenud lootuste ja üksilduse akord. Ta siirdus Rooma, astus vaimulikku seisusesse, eluasemeks valis ta kloostri
annaabi.ee 
