Itaallased ei talu asjatuid pingeid ja neile meeldib hästi lõõgastuda. Pateetilised sõnavõtud, uhked tseremooniad ja lõbusad meelelahutused on elu lahutamatu osa. Itaallastel on huumorimeelt, nad on avatud ja sõbralikud. Kuid erinevalt põhjaeurooplastest puudub itaallastel täpsus aja suhtes kohtumisele hilinemine on pigem reegliks kui erandiks. Itaallastele meeldib suhelda, räägitakse palju ja kõikvõimalikest asjadest, soovitatavateks jututeemadeks on jalgpall, (itaalia) toit, kunst ja kultuur. Soovides itaallasest ärimehega head kontakti saavutada tuleb kõige sellega arvestada. Samas tasub meeles pidada, et itaallased on väga osavad ärimehed. Oluline on arvestada üsna rangelt järgitavate söögiaegadega: lõunat süüakse kella 12.30 ja 15.00 vahel, õhtusöögi aeg on 20.0023.00. Itaallaste elus mängib suurt rolli usk ja perekond, kuhu kuuluvad ka sugulased
ei saa selle mõju tema auras elavatele inimestele ja eelkõige noortele päris halvaks lugeda. Nüüdisühiskonda võib vaadelda kui süsteemi, mis mõjutab inimesi reklaamiga ja paneb rohkem ostma, kui tarvis oleks. Teisest küljest on see aga süsteem, mis kasvatab iseseisvat põlvkonda, et too praeguste täiskasvanute töö ükskord üle võtaks. Tarbimisühiskonda sulandumine toimub märkamatult. Kui laen, ehitamine, uus auto ja puhkusereisid on seltskonnas muutunud üldisteks jututeemadeks, tundubki endale ühel hetkel imelik, kui niisuguseid asju ette näidata ei ole. Kui sukelduda ohjeldamatusse tarbimisse, võib inimene aga ühtäkki märgata, et tema ei juhi enam asju, vaid asjad juhivad teda. Siis on edaspidi raske olla vaba isegi usulisteks otsustusteks. Tarbimisühiskonna vastu võitlemine on võitlus tuuleveskitega. Kui üldse sekkuda ilmaruumi ürgsetesse asjadesse, siis tuleks kutsuda inimesi üles
Itaalias on inimesed väga ülihoolitsetud ning kõrgmoelised, kunagi ei kanta samu riideid, mida kanti eelmine päev. Nad on ülimalt viisakad, kuid ei ütle kunagi otsesõnu välja, kui neile mingi asi ei meeldi. Kahepalgelisus on seal tavaline. Vestlustes on nad lärmakad ja temperamentsed, kuid väga hea väljendusoskusega. Nad ei jäta kunagi oma lauseid pooleli, ei alusta oma lauset pidevalt uuesti ega mhm-hmh-ita lausete vahel, nagu põhjamaalastel kombeks on. Sobivateks jututeemadeks on- toit, kliima, jalgpall, mood, kunst, muusika, arhitektuur, naised jne. Vältida tuleks teemasid nagu- seksuaalvähemused, religioon ja sisepoliitika kritiseerimine. Võõras seltskonnas nad südant ei puista ega räägi eraelulistest asjadest. Samuti tuleks meelde jätta, et itaallastele ei saa ega tohi peale käia, sest kui midagi on võimalik saada, siis saadakse see kohe. Itaallaste suhtluskultuuri ei kuulu teise inimese tüütamine ning talle asjatult peale käimine.
vaheliste suhete kohta. Üks vaadeldav etapp on ka lapse mängu jälgimine. Läbi lapse agressiivsuse mängides võib aimu saada sellest, mida laps on reaalsuses tajunud, kogenud, näinud või kartnud.19 Intervjueerimise juures on kaks külge: vestlus lapsega ja vestlus vanemaga. Vestlus lapsega koondub nelja teema ümber: lapse enda kaebused, lapse emotsioonid ja nende regulatsioon, lapse käitumine teiste laste ja täiskasvanutega ning lapse keelekasutus. Vestlusel vanemaga on põhilisteks jututeemadeks järgnevad: peresuhted, vanema enesekohased hinnangud oma pere- 17 Sealsamas, lk 105. 18 Haldre, L. Lapse seisundi hindamine. Lapse väärkohtlemine II. Tartu: AS Atlex. 2007. lk 114. 19 Sealsamas, lk 116. ja tööelu kohta, lapse käitumine väljaspool kodu, ta õppeedukus, põhimeeleolu, seksuaalkäitumine, harjumused, tervise seisund ja tervisekäitumine, lapse sõprade olemasolu ja suhted nendega ning lisateave lapse kohta, mida spetsialist peab vajalikuks küsida.20
Hiinas on samuti jutuajamised oma huvidest ja hobidest soositud või Hiinast ja eriti nende toidust! Hiinlased peavad toitu ,,esimeseks nauddinguks" ja hiina kööki peetakse õigusega üheks maailma parimaks. Hiinlastele meeldib rääkida lastest (kuid mitte enda omadest; ja nad ei kommenteeri oma riigi üks-laps-pere-kohta poliitikat). Sobilik on piirduda isiklikka või tööalaseid huvisid puudutavate üldiste teemadega, nii leiate ühise keele. Ka Tais ja Indoneesias on sobilikeks jututeemadeks peamiselt isiklikud huvid ning hobid. Millest ei tohiks rääkida: poliitikast, hetke sündmustest või mis tahes teemal, mis võib vastuoluline olla. Millest ei tohi rääkida? Enamasti kõigis Aasia kultuurides ei ole tohiks rääkida poliitikast, hetke sündmustest või mingitest muudest vastuolulistest teemadest tuleks alguses hoiduda. Ärge pärige juhuvestluses inimese ameti või sissetuleku kohta, kuigi teilt võidakse seda küsida. Ärge uurige oma kolleegi pereelu kohta
annaabi.ee 
