kujutusi.Ei näe reljeefidel realistlikke vaid tinglikke ja sümboolseid kujutusi vastavalt temaatikale.Pühakuid kujutati mõne vastava esemega. Romaani kirikuid kaunistas ka ornamentika.See on abstaktne ja skemaatiline,esinevad geomeetrilised motiivid ja ümber kujundatud ja stiliseeritud taime-loomakujutised.Kiriku seintele/võlvidele maaliti erksavärvilisi piiblistseene.Figuurid tasapinnalised,moonutatud,mõjuvad maalingud tundeküllaste ilmekate jutustustena. Miniatuurmaal raamatumaalides valitses lineaarne ja pinnaline laad.kasutati ornamentikat,kadusid katsed kujutada ruumi.Uuslistel teemadel pildid fantaasiaküllased ja väljendusrikkad.Ei kujutata liikumist,figuurid tardunud . Kullassepakunst-ülesandeks rekviaaride valmistamine.
,,Viimse kohtupäeva stseen", mille keskel troonil istuv Kristus mõistab vooruslikud taevariiki ja patused põrgusse. Romaanikirikuid kaunistas ornamentika. Selles esinevad geomeetrilised motiivid on ümberkujutatud taime- ja loomakujutisteks, mis mõjuvad väga meeldivalt. Kirikuseintele ja võlvidele maaliti erksavärvilisi seinamaale, mille aineks olid piiblistseenid(neid on vähe säilinud). Kuigi maalid on tasapinnalised ja moonutatud, mõjuvad nad tundelüllaste ja ilmekate jutustustena. Endiselt õitses miniatuurmaal. Neis valitses joonele tuginev ja pinnaline laad, rohkelt kasutati ornamentikat(pühaku pildid). Kadus ruum, pildid olid väga fantaasiaküllased ja väljendusrikkad, keha ei olnud riietuse alt aimatav ja liikumist ei kujutatud. Tekstiilikunstist on säilinud piltvaip, mis on võrreldav Bayeuxi vaibaga, mis jutustab inglise vallutamisest(muudeti lapsemeelseks). Kullassepakunsti oluliseks ülesandeks oli relikviaaride valmistamine.
Sageli kaunistas romaani kirikuid ka ornamentika. See on abstraktne ja skemaatiline, selles esinevad geomeetrilised motiivid ning tundmatuseni ümber kujundatud ja stiliseeritud taime- ja loomakujutised, mis aga mõjuvad vägagi meeldivalt. Arvukalt loodi seinamaale. Kirikute seintele ja võlvidele maaliti erksavärvilisi piiblistseene, kuid neid on vähe säilinud. Kuigi figuurid on tasapinnalise ja moonutatud, mõjuvad maalingud tundeküllaste ilmekate jutustustena. Endiselt õitses miniatuurmaal. Raamatumaalides valitses joonele tuginev (lineaarne) ja pinnaline laad. Rohkelt kasutati ornamentikat, nt. pühakupiltide raamistikuna. Jälle kadusid katsed kujutada ruumi. Usulistel teemadel loodud pildid on väga fantaasiaküllased ja väljendusrikkad. Riietuse voldid on keha vormidest sõltumatud ja muutuvad osaks ornamendist. Liikumist ei kujutata, figuurid tardunud nagu bütsantsi ikoonidel.
Picaro näppama. Siit pikareskne romaan. Päris mõjukas romaaniliik, mis tulnud välja 20. sajandisse. Kujutatud tegelikkus on täielikult erinev rüütli ja pastoraalromaani omadest. Tormese jõgi sellelt Elu jõelt on pärit Lazarillo. Kogu sündmustik toimub algusest peale ühiskonna kõige madalamas osas. Rõhutatud, kuidas maine, matreiaalne ümbris mõjutab tegelast. Esimene asi, mis seda tegelast tõukab on nälg. Enamik kelmiromaane on kirjutatud esimeses isikus ehk mina-jutustustena. Kujutluslik autobiograafia (mitte autori reaalne elu). See annab vast ehtsuse mulje. Algab mingist pöördepunktist, siis tagasivaade senisele elule. Bioloogiliselt ebaküpse tegelase elukäik. Ta on kõige enam ümbruse mõjudele alluv. Jutustus algab selles toeses hetkest, kus ta on jõudnud rahuliku elujärje peale ning hakkab jutustama möödunud elukäigust. Vahetu minevik, kus autor on läbi kogenud. Ümbruse puhul tuleb konkreetne ajalooline tinglikkus esile
annaabi.ee 
