trükk 1996) Ø "Pariisi lõbusad naised" (1985; 2. trükk 2002) Ø "Tee isa juurde" (1987) Ø "Kas ema südant tunned sa?" (1988) Ø "Laev keset rägastikku" (1990) Ø "Postuumselt rehabiliteeritud" (1990) Ø "Peotäis tolmu" (1992) Ø "Laevad kaotavad tüüri" (1993, kirjanduslikult toimetanud ja saatesõna: Teet Kallas) Ø "Sillad põlevad" (2007, lühiromaan) Ø "Põhjavalgus" (2010) Ø "Võõra mõõga teenistuses" (2011) Novelli ja jutustustekogud Ø "60 minutit" (1968) Ø "Tuuleveskid" (1974) Ø "Külalisteraamat" (1977) Ø "Oh mis kena maailm" (1983) Ø "Kirjad laagrist" (1989) Jutustus "Keerdtrepp" (1976) Tunnustused 1984 A. H. Tammsaare nimeline kirjanduspreemia ("Vana mees tahab koju") Friedebert Tuglase novelliauhind (novell "Elupäästja", Edasi 27. veebruar 1988 ja kogumikus "Kirjad laagrist", 1989) Click to edit Master text styles
Johan Pitka vanem vend oli tuntud lastekirjanik Ansomardi, kodanikunimega Peäro August Pitka Peäro August Pitka (26. august 1866 Jalgsemaa küla, Järvamaa -- tõenäoliselt 25. juuli 1915 Poola, Narevi jõe lähedal, täpne surmakoht teadmata) oli eestlasest Vene tsaariarmee alampolkovnik ja lastekirjanik. Tema kirjanikunimi Ansomardi on valitud isatalu järgi. Ta oli hiljem veelgi tuntumaks saanud kontradmirali Johan Pitka vanem vend. Sajandi algusest oli avaldanud jutustustekogud ,,Jalgsemaa Kitse-eide muinasjutud", ,,Elu-pudemed", ,,Sõja päevilt", ,,Lastejutud", mitu näidendit, samuti võimlemisõpetuse, sõjandussõnastiku jm. Suur osa tema kirjanikutööst on laiali 20. sajandi alguse eesti ajakirjanduses, osa loomingust jäi käsikirjadesse. Sõjaväeteenistusest vabad hetked veetis Peäro Pitka Kiltsis ja seal on sündinud ka märkimisväärne hulk ta kirjanduslikust loomingust. Kiltsi kodumajas on säilinud mitmeid kirjanikule kuulunud esemed
" Kokkuvõttes mõjub romaan kui 1970. aastate tsekistide tegutsemine 1920. aastate usbeki külas. Nad näevad kaugemale ja teavad lahendusi, on igas asjas oma vastasesest pool sammu ees. Kas eluülesandeid saab taandada operatiivülesandeiks ja kas kõik on nii must-valge.... Timur Pulatov Sündis 1939. Tema esimene jutustus ,,Ära käi teeserval!" ilmus 1964. Rikkalikust proosaloomingust väärivad esiletõstmist järgmised jutustused ja jutustustekogud: ,,Huika mind metsas!" (1966, ek 1978), ,,Kaipi teine teekond" (1969), Valdused" (1974, ek 1978), ,,Poistekoor" (1975), ,,Tundeline Aliso" (1978). ,,Tõrksa buhaaralase elukäik" Jutustustekogumiku ,,Tõrksa buhaaralase elukäik" tegevustik mahub enamasti kaasaega. Autor armastab oma tegelasi näidata vähestest inimestest ümbritsetuna. Kuid nad ei suuda nõnda kuigi kaua elada
"Nelikümmend küünalt" 1970ndad: "Jumalat ei ole kodus", "Ja kõik on kuhugi teel", "suurte arvude seadus" 1980ndad: "Disko", "Vana mees tahab koju", "Meie pole süüdi", "Pariisi lõbusad naised", "Tee isa juurde", "Kas ema südant tunned sa?", "Kirjad laagrist" 1990ndad: "Postuumselt rehabiliteeritud", "Laev keset rägastikku", "Peotäis tolmu", "Laevad kaotavad tüüri" (kaks viimast ilmusid postuumselt) JUTUSTUSTEKOGUD: "60 minutit", "Tuuleveskid", "Külalisteraamat", "Oh, mis kena maailm" NÄIDENDID: "Oma saar", "Rong väljub hommikul", "Kiilasjää" Kirjutanud ka 25 KUULDEMÄNGU, neist parimad: "Sillas põlevad", "Käsulaudadest maja", "Padaäss" jt "Kaugveril ei jäänud muud üle kui muutuda küünikuks, nagu ta näitabki seda romaanis "Nelikümmend küünalt" peategelast Villem Alavainu kujutades," kirjutab Oskar Kruus Raimond Kaugveri kirjanikutee esimest poolt vaagides
annaabi.ee 
