Toimub mõistuse ja südame dialoog, kus mõistus tahab tagasi linna oma armsama juurde pöörduda. 14. Rauga pea Väga sünge meloodiaga ja aeglase tempoga. Jättis sünge meloodia mulje, kuna moll- helilaadis ja madalas registris. Meloodia ja tempo on lõpuni välja samasugused. Kirjeldatakse vananemist. Kohati on väga retsitatiivne. 15. Vares Mänglev ja virtuooslik meloodia. Vokaal on veel rohkem jutustavam, kui eelmises. Kulminatsioon on selgesti eristatav. Tempo on kiire. „Vares, lase sina mul ometi kogeda truudust kuni hauani!“ seondub abieluvande lausega „Kuni surm meid lahutab“. Teisest küljest on vares surma sümbol, kuid palas kõnetab noormees lindu, kui sõpra. 16. Viimne lootus Klaveri osa, kui ka vokaali osa on hüplik. Klaver mängib madalas ja kõrges helistikus vaheldumisi. Vokaalil on läbi pala keskmine register. Keskel muutub dünaamika
stiliseeritult. Assüüria ajastul oli agressiivne kultuur. Armastati luksust ning naturalistlikkust. Assüüria kunstnikud kujutasid loomi palju elavamalt ning dramaatilisemalt psühholoogiline kujutamisviis. Assüüria tippsaavutuseks on kuningas Assurbanipali lossist Ninivest pärinevad reljeefid Kuningas Assurbanipal lõvijahil ja Haavatud emalõvi. Need reljeefid näitavad, et Assüüria kunstireljeef on elavam, dünaamilisem ning jutustavam. Haavatud emalõvi (allikas: Siim Sultsoni videoloengu konspekt) Kuningas Assurbanipal lõvijahil (allikas: http://www1.christiansofiraq.com/ashurbanipal%20lion%20hunt.jpg ) 1.4. Uus-Babüloonia kunst Tähtsaim keskus oli Babüloni linn. Arhitektuuriteostest peetakse parimaks Babüloni linna Istari väravat. Istari värav oli üks kaheksast linna peaväravast, kust sai mööda kaunist Protsessioonitänavat kõndida linna püha paiga juurde peajumal Marduk templi ja tsikuraadi
ühte teksti vms. 90ndat tp jätkab luulekogude avaldamist, neid iseloomustaba see, et nad kõik on ükteisest erinevad, alati kasutatud uut lähenemiviisi või kontseptsiooni. Nt 97 ilmub „kaalud“, mis on fotograafia + luule, st mis on pildi ja keele vahekord. 99 „Jazz“ – kontseptsioon, et Krull kuulas erinevaid jazzi klassikuid ja nendest inspireeritult kirjutas omad tekstid. 00’ndatel toimus murrang, mida demostreerib ilmekalt 2006 a ilmunud „Tall tema hilisluule on jutustavam, narratiivsem, muutunud teemavaldkonnad, taustaks mütoloogia. Läbi 90ndate ja 00ndate on ta väga huvitatud Prantsuse poststrukturismist, 00ndate keskpaigas aga pigem mütopoeetika (erinevate maade pärimuskultuuride võrdlemine jm teemad). Nendeks 2004 „Meeter ja demeeter“ ja 2014 „Kui kivid olid veel pehmed“. Esimene on nö loomiseepos, moodne tänapäevane kosmofoogiline? eepos. See koosneb kahest osast, esimene osa
Nuume. Nimisõnu on kõikides tekstides enim. Kõige rohkem esineb nimisõnu ametlikes uudistes. Noomenid domineerivad reklaami olemuse tõttu, sest esitavad reklaamitava nimetust ja reklaamija nime. Nimi on sageli võõrsõna, mistõttu on vaja tõlkida. Palju öeldiseta elliptilisi lauseid: koosnevad sageli vaid nimi- ja arvsõnadest, verb puudub. 1990ndatest saati on reklaam müügikuulutusega sarnane, lühikese tutvustava sõnastusega. Mida pikem reklaamtekst, seda jutustavam see on, seotud ja täislausetest koosnev tekst. Teksti pikenedes kasvab teksti hulk. Kõige sagedasemad verbid: olema, algama, saama, pakkuma. „Olema“ on kõige sagedasem sõna ka üleüldiselt, nii et ei erista midagi, nii ka järgnevad sõnad, seega reklaamikeele eripära kohta midagi ei ütle. Reklaamkeelele spetsiifilised verbid: ostma, tellima, tulema. Eesti reklaamis tegeldakse reklaamija tegevusega, inglise keeles keskendutakse tarbijale. Uus –
annaabi.ee 
