õlalepatsutus ja noomimine. Arvan, et kui lähed paitad pead ja ütled, et ole pai ja ära tarvita alkoholi ja narkootikume, siis ei pruugi sellest kasu olla. Sellist sokiteraapiat on isegi rohkem vaja. Millest võiduromaan «Mängult on päriselt» räägib? Ma ei oska ise pealkirju panna oma romaanidele, see on õudusunenägu! Seetõttu on mul oma isiklik pealkirjapanija. Aga romaanis on kaks paralleelselt jutustatavat lugu, õe lugu ja venna lugu, mis vahel põimuvad ja üksteist mõjutavad. Õde elab ühiselamus ja tegeleb sellega, millega tudengid ikka tegelevad. See osa on pea täielikult ka tegelikult juhtunud ajal, kui ma ise ühiselamus elasin. Küll pandi prügisaht öösel põlema kolm ööd järjest, küll lasti tuba tuletõrjevoolikust vett täis. Venna lugu on rohkem välja mõeldud. Aga need on kahe erineva inimesed lood, seetõttu ka väga erinevad. Millal te kirjutama hakkasite?
hoopis erakordse uudishimuga silmitses, siis aga, ühtaegu kummastust ja nälga tundes kõlistas ta kella. Aja voolamine on tekstis segi paisatud, sündmuste loomulik kronoloogia lõhutud. Aeg voolab subjektiivselt, pindtekst on fragmentaarne ja lähedane kaosele. Vaatepunkt muutub. Kaob jutustaja kõiketeadmine ning kindel ja ühene sotsiaalne ja moraalne hinnang oma tegelastele. Kasutatakse jutustajaid, kes on osa romaani tegevusest, kogevad jutustatavat isiklikust, spetsiifilisest ja piiratud vaatepunktist (näit. Faulkneri Hälin ja raev: Benji (idioot), Quentin suitsiidne), Jason (piiratud, jõhker-asjalik); V. Woolf Mrs. Dalloway (Clarissa ja Septimus Smith); J. Joyce Ulysses: Leopold Bloom ja Stephen Daedalus); Tulevad uued väljendamistehnikad : sisemonoloog, teadvuse vool, sellega koos lause hävitamine selle traditsioonilises mõttes. teadvuse vool >< sisemonoloog. Teadvuse vool > erinevad meetodid,
läänemeresoome rahvaste paganlikke pühapaiku. Üldiselt ollakse taunival seisukohal kui asi puudutab hiiepuid ja nende mahavõtmist. See on justkui keelatud tegevus, mis võib enesega õnnetuse kaasa tuua. Välja arvatud juhul, kus see on kristlikule maailmavaatele jalgu jäänud ning kunagise püha puu langetamises nähakse pigem head tegu. Folkloristikas on teada, et jutustamise situatsioon ja selles osalejad mõjutavad jutustatavat; seetõttu on täiesti võimalik, et olenevalt koguja meelestatusest informandid `unustasid ära' pühapaikadega seotud traditsioonilised normid ning püüdsid esitada neutraalset seisukohta või koguni võtta omaks koguja vaated. Ka ei tohtinud purustada või muul moel kahjustada hiiekivisid. Näiteks kirjutab Balthasar Russow 1578. aastal: "Ka pidasid nad mõningaid salusid pühadeks, kust ühtki puud ei tohtinud raiuda. Ning selles pettekujutluses uskusid nad, et see,
jäljendada, nt modernistlik maal ei mõju mitte nagu tükike järeletehtud tegelikkust, vaid kui kunstniku enda poolt kokku pandud tervik. Modernistlik romaan peegeldab oma ajastu üldist tõe kriisi. Omane on ka elitaarsus, autorit ei huvita, kas lugeja suudab teda mõista. Tunnusjooned: Perspektivism: ruumi kujutamine tasandil; kauguspilt; Tähenduse asukoht võrdub indiviidi vaatepunktiga; kasutatakse jutustajaid, kes on osa romaani tegevusest, kogevad jutustatavat isiklikust, spetsiifilisest ja piiratud vaatepunktist (näit. Faulkneri Hälin ja raev: Benji (idoot), Quentin suitsiidne), Jason (piiratud, jõhker- asjalik); V. Woolf Mrs. Dalloway (Clarissa ja Septimus Smith); J. Joyce Ulysses: Leopold Bloom ja Stephen Daedalus)) vastandatuna näit. Realistliku romaani kõiketeadvale ja `objektiivsele' jutustajale; paljude häälte kasutamine, perspektiivide paljusus ja 14 vastandamine; nn
annaabi.ee 
