Lugu on sündmustik, tekstis asetleidvad sündmused. Loo moodustavad kirjandusteose maailmas asetleidnud sündmused. ● Mis on süzee ja faabula ? Süžee on nii nagu sündmus tekstis esitatakse. Need korrastame alateadlikult. Väga oluline, sest sellel, miks sündmused mingis järjekorras esitatakse on mingi põhjus. Faabula on sündmuste ajaline areng tavaloogika alusel. ● Kuidas on proosateoses seotud sisu ja vorm ? Oluline on see, mis juhtub kui teema vormub jutustamisstiili ja struktureerimise abil romaaniks. Romaani teemad ei ütle iseenesest midagi, sest neid hakatakse pidama kas heaks või halvaks, põnevaks või igavaks ainult selle põhjal, kuida romaanikirjanik neist teemadest sõnade abil (uue) reaalsuse loob. Romaani vormi ja sisu (või teemade, stiili, narratiivse ülesehituse) eraldamine on kunstlik, kuna lugu, mida romaan vahendab ei ole eristatav viisist, kuidas seda vahendatakse. ● Mis tüüpi tegelasega on tegu ?
C. Andersen, L. Carroll, J. W. Barrie, J. R. Kipling, A. A. Milne jt. 8. Eesti muinasjutud ja muinasjututöötlused Fr. R. Kreutzwaldil ilmus 1866. aastal Helsingis „Eestirahwa Ennemuistessed jutud“. Vihikutena oli Kreutzwald muinasjutte avaldanud juba varem. Kreutzwaldi eeskujul hakkasid rahvajutte koguma ning ümber jutustama teisedki 19. sajandi kirjamehed, nende seas J. Kõrv ja J. Kunder. Kunderi „Eesti muinasjutud“ (1884) on tähelepandav sisukuse ning voolava rahvapärase jutustamisstiili ja keele poolest. Lastele on muinasjutte ümber töötanud Ernst Peterson-Särgava, kellelt ilmus kaks kogu: „Ennemuistsed jutud lastele“ (1909) ja „Ennemuistsed jutud Reinuvaderist rebasest“ (1911). Eesti muinasjuttude töötlejana tuleks esile tõsta J. Parijõge, kelle „Külaliste leib ja teisi eesti muinasjutte“ (1933) rõhutab rahva eetiliste tõekspidamiste puhtust. 1932. aastal ilmus kogumik „Mustlaste muinasjutte“.
Suletud narratiiv on eelkõige omane realistlikule romaanile. Modernistlik ja postmodernistlik romaan ei järgi sarnast skeemi. Näiteks. Modernistlikus romaanis on avatud algused ja lõpud, sissejuhatus ja lõpplahendus traditsioonilisel kujul puuduvad. Kuidas on proosateoses seotud sisu ja vorm? Ükski kirjanduslik teema ei ole iseenesest hea ega halb.... oluline on see, mis juhtub kui teema vormub jutustamisstiili ja struktureerimise abil romaaniks. Romaani teemad ei ütle iseenesest midagi, sest neid hakatakse pidama heaks või halvaks, põnevaks või igavaks ainult selle põhjal, kuidas romaanikirjanik neist teemadest sõnade abil uue reaalsuse loob. .... romaani vormi ja sisu (või teemade, stiili ja narratiivse ülesehituse) eraldamine on kunstlik....., kuna lugu, mida romaan vahendab ei ole eristatav viisist, kuidas seda vahendatakse.
Ei järgi. Nt. mod. romaanis avatud algused ja lõpud, sissejuhatus ja lõpplahendus (traditsioonilisel kujul) puuduvad.(nt kafka protsess) Postmod. romaan mängib sageli realistliku romaani normidega.(Fowles prantsuse leitnandi tüdruk). Kuidas on proosateoses seotud sisu ja vorm? Ükski kirjanduslik teema ei ole iseenesest hea ega halb. ... [oluline on see], mis juhtub kui teema vormub jutustamisstiili ja struktureerimise abil romaaniks. Romaani teemad ei ütle iseenesest midagi, sest neid hakatakse pidama heaks või halvaks, põnevaks või igavaks ainult selle põhjal, kuidas romaanikirjanik neist teemadest sõnade abil [uue] reaalsuse loob. ... [romaani] vormi ja sisu (või teemade, stiili ja narratiivse ülesehituse) eraldamine on kunstlik ... kuna lugu, mida romaan vahendab ei ole eristatav viisist, kuidas seda vahendatakse
Suletud narratiiv on omane eelkõige realistlikule romaanile. Modernistlik ja postmodernistlik romaan ei järgi sama skeemi. Nt postmodernistlikus romaanis avatud algused ja lõpud, sissejuhatus ja lõpplahendus puuduvad (traditsioonilisel kujul). Nt Franz Kafka ,,Protsess". Postmodernistlik romaan mängib sageli realistliku romaani normidega, nt J.Fowels ,,Prantsuse leitnandi tüdruk". 20.Kuidas on proosateoses seotud sisu ja vorm? Oluline on see, mis juhtub kui teema vormub jutustamisstiili ja struktureerimise abil romaaniks. Romaani teemad ei ütle iseenesest midagi, sest neid hakatakse pidama kas heaks või halvaks, põnevaks või igavaks ainult selle põhjal, kuida romaanikirjanik neist teemadest sõnade abul (uue) reaalsuse loob. Romaani vormi ja sisu (või teemade, stiili, narratiivse ülesehituse) eraldamine on kunstlik, kuna lugu, mida romaan vahendab ei ole eristatav viisist, kuidas seda vahendatakse. 21.Loo korrastatus Ette- ja tahavaade
annaabi.ee 
