Modernistliku kirjandusteose maailm Modernlistlikes teostes kujutatud keskkond ja tegelased mõjuvad sageli kummastavalt. Subjektiivne aja- ja ruumitaju on üks modernistlike kirjanike keskseid huviobjekte. Modernlistlikud tegelased võivad mõjuda samuti nihestatult ja segadusse ajavalt. Modernistid huvitusid üha vähem sündmustest nende traditsioonilises tähenduses. Modernistlikus jutustavas proosas pöörati tähelepanu vaatepunkti ning jutustajapositsiooni kominatsioonide mitmekesistamisele. Eelkõige eksperimenteerisid kirjanikud piiratud vaatepunktiga. Modernistliku kirjandusteose maailm Modernistliku kirjanduse eksperimendid jutustamis tehnikaga muutusid lugeja suhet jutustava tekstiga. Modernistliku jutustajasse ei saa suhtuda samasuguse usalduse ja hooletusega nagu realistliku jutustajasse. 20. Sajandi algusest peale eemaldus ilukirjandus üha enam eesmärgist kõneleda sellest, kuidas asjad maailmas päriselt on.
Kibuvitsast sai Nõukogude Eesti üks autoritest, kes püüab kohaneda Nõukogude Eesti uue situatsiooniga. * Modernne psühholoogiline proosa (Tammsaare, Semper, Anvelt, Morn jt) Psühholoogilise romaani teke EV esimese elukümnendi lõpus oli loogiline nähtus: kirjanduselus hakkasid kaasa rääkima vabariigi perioodil hariduse saanud noored autorid, kes oma loomingus kajastasid neile olulist isiksusekeskset maailmanägemist. Sellisena kaasnes psühholoogilise romaaniga üldiselt jutustajapositsiooni lähedus tegelasele. Psühholoogilist romaani kandev tegelane oli tavapäraselt vastuolus nii iseenda kui ühiskonnaga. Johannes Semper 1930ndatel ilmus pikemat proosat. 1920-1930ndal oli kursis moodsa kirjandusega Euroopas. 1920ndatel kirjutas Kalevipoja psühhoanalüüsi, mis ilmus eraldi raamatuna. Avas uusi perspektiive kirjanduse tõlgendamisel. Ilmusid romaanid ,,Armukadedus" (1934) psühhoanalüütiline taust, keerulist sorti armastuslood ja ,,Kivi kivi
lugejale naeru suule, paguluspõlve õnnestunumad romaanid küsimärgistavad maailma lihtsat, kaalumiseta omaksvõtmist. 12. Psühholoogiline ja naturalistlik proosa 1917 - 44 (Peet Vallak jt). Reed Morni "Andekas parasiit" algatas süvapsühholoogilise eneseeritluse. Oli ka teisi autoreid nagu mart raud, leo anvelt, mait metsanurk jt. Sukelduti inimindiviidi siseellu. Töölisklassi asemel fookuses tundliku siseeluga haritlane. Jutustajapositsiooni lähedus tegelasele. Tegelane vastuolus iseenda ja ühiskonnaga. Maailmanägemine rõhutatult enesekeskne. Novellistika. Karl Rumor "Sammud tulevikku". Sotsiaalse suunaga novell kus fookuses pigem üksikinimene ühiskonnas. Sageli intriig mehe naise armusuhete ümber. Johannes Semperi novellikogud "Ellinor" ja "Sillatalad", kus mõlemis peategelaseks noor naine, ja nende kokkupuuted erinevate meestega. Peet Vallak, erinevalt teistest ei ajand taga erakordsust
Kuivõrd on õnnestunud Hansul kirja panna Tartu hävimine? Pole puine asjade ülesloetlemine, vaid on tunda kaasaelamist, kahjutunnet ja kaotusevalu, mis linna hävimise ja inimeste hukkumisega kaasnes. Üks põhjus oli keeleoskus (Hans kõneles iga päev eesti keelt), mistõttu võis luuletus elavalt kirja saada. 1956 jäeti venelasi ja küüditamist puudutavad teemad välja, mistõttu ei ole katkenditest tervikpildi saamisel abi. Mülleril on ainult pastori-argumendid, aga Hansul on peale jutustajapositsiooni ka ajalookirjutaja kuju (manifesteerib ajalookirjutust). Räägib ka mittetoimivatest ajaloosuhetest. Mitmekülgne vaatepunkt lisab objektiivsust. Tekst vaatleb, mitte ainult ei hinda. Vaatepunktid on suhteliselt tasakaalus. Tekst ei jõudnud kunagi trükki, leidus ümberkirjutusi. Levis suuliselt ja oli populaarne. Tekst erines rahvaluulest, kuna selles kasutatakse lõppriimi. Rahvas oli lõppriimi osas vastuvõtlik. Autori hoiak on Rootsi poolt toetav ja Vene vägede rüüstetegevust tauniv
annaabi.ee 
