Selle uurimissuuna esindajad on näiteks Kaarle Krohn, Walter Anderson 18. Kuidas toimib W. Andersoni kirjeldatud rahvajuttude enesekontrolli seadus? Ühe katse, kuidas seletada suulise pärimuse võimet säilitada oma põhikuju teeb Walter Anderson (1923), kes sõnastab enesekontrolli seaduse (nimetatud ka Andersoni seaduseks). Selle järgi omandab jutustaja teatud loo mitmekordse kuulamise peale (see kõrvaldab jutustaja mälust tingitud vead). Samas kuuleb ta seda lugu mitmelt erinevalt jutustajalt (see väldib iga jutustaja individuaalsusest tulenevad vead). Andersoni seaduse kriitika seisneb selles, et rahvaluule leviku niisuguse käsitluse puhul pole arvestatud loomulikku pärimuse levimise keskkonda (asustusajalugu, looduslikke piire, kultuuripiire jms). 19. Millal ja mis põhjusel asutati Eesti Rahvaluule Arhiiv? Missugused olid ja on arhiivi kogumis- ja korraldustöö põhimõtted? 20. Iseloomusta Eesti Rahvaluule Arhiivi kartoteekide süsteemi. 21
Rahvalaulu-terminoloogia probleeme. -- Keel ja Kirjandus nr 2, 1969, lk.95-104.) Tagasi põhimõistete loendi juurde 3.6. Andersoni seadus Ühe katse, kuidas seletada suulise pärimuse võimet säilitada oma põhikuju teeb Walter Anderson (1923), kes sõnastab enesekontrolli seaduse (nimetatud ka Andersoni seaduseks). Selle järgi omandab jutustaja teatud loo mitmekordse kuulamise peale (see kõrvaldab jutustaja mälust tingitud vead). Samas kuuleb ta seda lugu mitmelt erinevalt jutustajalt (see väldib iga jutustaja individuaalsusest tulenevad vead). Andersoni seaduse kriitika seisneb selles, et rahvaluule leviku niisuguse käsitluse puhul pole arvestatud loomulikku pärimuse levimise keskkonda (asustusajalugu, looduslikke piire, kultuuripiire jms). (Vt lähemalt: Eduard Laugaste. Eesti rahvaluule. Tallinn 1986, lk. 61-62; Arvo Krikmann. Sissevaateid folkloori lühivormidesse I. Tartu 1997, lk. 149; 168-171; Mall Hiiemäe. Kodavere pajatused. Tallinn 1978, lk. 51-62.)
Tüüp võime paindlikult muutudes säilitada oma põhikuju. Variant tüübi konkreetne esindaja. Tüüp on mõtteline ja realiseerub erinevate konkreetsete variantidena. Andersoni (enesekontrolli) seadus üritab seletada suulise pärimuse võimet säilitada oma põhikuju: jutustaja omandab teatud loo mitmekordse kuulamise peale (see kõrvaldab jutustaja mälust tingitud vead). Samas kuuleb ta seda lugu mitmelt erinevalt jutustajalt (see väldib iga jutustaja individuaalsusest tulenevad vead). Andersoni seaduse kriitika seisneb selles, et rahvaluule leviku niisuguse käsitluse puhul pole arvestatud loomulikku pärimuse levimise keskkonda (asustusajalugu, looduslikke piire, kultuuripiire jms). Sünkretism kunstiliikide põimumine (nt kalendrikombestikus on luulet, muusikat, tantsu, usundit); pärimustekstide funktsioonide põimumine(tekstides on
15.11.2011 Andersoni (enesekontrolli seadus) Walter anderso " Kaiser und Abt: die Geschichte eines Schwanks) Tegi katse ( folkloristikas ei tehta üldiselt katseid) Katse oli sisuliselt sama mis mäng "Telefon" Ta hakkas jutustama lugusi ja uuris selega, kuidas lugu iseenaast säilitab. Kuidas jutt hakkab ise ennast rääkima. Jutustaja ei saa rääkida seda lugu edasi peale esmakordset kuulmist, ta peab seda kuulma mitu korda ja mitmelt jutustajalt(Välista teiste vead, tagab rühmakontrolli). See on tuum, mille ümber hakkavad ülejäänud arutelud kogunema. Põhimõtteliselt rahvaluule steriilses keskonnas ei toimi ja ei levi. Rahvaluule on aktuaalne vaid teatud situatsioonides ja need situatsioonid omakorda toetavad seda teksti. Eksperiment oli tehtud aga steriilses keskkonnas. Uurimus mismoodi jutustamine inimestele mõjub. Ka jutustamine nukratest asjadest meeleolu muutub paremaks. Jutustamise kaudu inimese meeleolu muutub paremaks
annaabi.ee 
