Esimesed postmodernistlikud ilmingud eesti kirjanduses olid 1970.aastate algul J.Üdi/J.Viidingu luules ja M.Undi proosas.1971.aastal ilmus luulekogu ,,Närvitrükk'', milles esines postmodernistlike jooni. Ilmekad autorid on S. Kivisildnik ja A.Kivirähk, esimese tõsise ja kurja hoiakuga, teine pehme huumoriga ometi otsivad mõlemad väärtusi, mille olemasolus nad samal ajal kahtlevad, mida juba ette eitavad ja välja naeravad. Omanäoline koht on Peeter Sauteri ja Kaur Kenderi jutuloomingu sellel osal, mis kujutab senini pühaks/tabuks peetut. Massikultuuri uudne nähtus on rahvapärast lauldavat luulet kirjutav Contra. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Alli Lunter ,,kirjanduse modernistlikud suunad'' , 2001 2. Alli Lunter ,,maailmakirjanduse õpik'' , 2003
2. tegutses aktiivse liikmena Õpetatud Eesti Seltsis (ÕES); 3. suur osa Kreutzwaldi kirjanduslikust loomingust on rahvavalgustusliku eesmärgiga ta oli ka üks esimesi populaarteaduslike väljaannete asutajaid (almanahh "Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on"); 4. Kreutzwald oli viljakas kirjanik, kes mugandas saksa keelest eestlaste jaoks õpetlikke jutukesi ("Viinakatk", "Kilplased", "Reinuvader Rebane" jt); 5. Kreutzwald kasutas jutuloomingu alusena eesti muinasjutte, olles selles valdkonnas teerajaja nii sündis muinasjutukogumik "Eesti rahva ennemuistsed jutud", mis sai eestlaste hulgas väga populaarseks ("Vaeslapse käsikivi", "Kullaketrajad" jt); 6. Lydia Koidula talendi avastaja ja kujundaja; 7. Faehlmanni Kalevipoja-ainelise töö jätkaja ja eesti rahvuseepose "Kalevipoeg" looja (ilmus tervikuna esmakordselt 1857 1861 ÕES-i toimetistes). See on eesti rahvuskirjanduse
· tegutses aktiivse liikmena Õpetatud Eesti Seltsis (ÕES); · suur osa Kreutzwaldi kirjanduslikust loomingust on rahvavalgustusliku eesmärgiga ta oli ka üks esimesi populaarteaduslike väljaannete asutajaid (almanahh "Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on"); · Kreutzwald oli viljakas kirjanik, kes mugandas saksa keelest eestlaste jaoks õpetlikke jutukesi ("Viinakatk", "Kilplased", "Reinuvader Rebane" jt); · Kreutzwald kasutas jutuloomingu alusena eesti muinasjutte, olles selles valdkonnas teerajaja nii sündis muinasjutukogumik "Eesti rahva ennemuistsed jutud", mis sai eestlaste hulgas väga populaarseks ("Vaeslapse käsikivi", "Kullaketrajad" jt); · Lydia Koidula talendi avastaja ja kujundaja; · Faehlmanni Kalevipoja-ainelise töö jätkaja ja eesti rahvuseepose "Kalevipoeg" looja (ilmus tervikuna esmakordselt 1857 1861 ÕES-i toimetistes). See on eesti
Hiljem on valminud veel mitmeid näidendeid: ,,Kosjakased'', ,,Säärane mulk '' jt .Nende Koidula algatusel, juhtimisel ja osavõtmisel lavastatud teostega rajas Koidula eesti rahvusliku teatri. Eeltöid on tal aidanud aga teha Fr.R. Kreutzwald ja C.R.Jakobson.(teatrist veel: Näidendid ja teater) Ka luule alal näeme pärast ,,Emajõe Ööbikut'' lähenemist tegelikkusele, kuigi romantiline laad ei võimaldanud siin samasugust konkreetsust kui dramaatika ja jutuloomingu alal. Samas ta jätkab ballaadide kirjutamist ning seekord oli ballaadi ,,Narva neitsi'' aluseks Fr.R.Kreutzwaldi kohamuistend ,,Narva kaupmehe tütar''. Koidula isiklik elu Tartus oli suletud suure töökoormuse tõttu toimetustoa luitunud seinte vahele, kus tal tuli järjekindlalt hoolitseda mitte ainult lehe sisu eest, vaid teha ka kogu toimetus-ja talitustöö kuni aadresside pealekirjutamiseni ja posti saatmiseni. Vahetevahel ei
,,Säärane mulk '' jt .Nende Koidula algatusel, juhtimisel ja osavõtmisel lavastatud teostega rajas Lydia Koidula eesti rahvusliku teatri. Eeltöid on tal aidanud aga teha Friedrich Reinhold Kreutzwald ja Carl Robert Jakobson. Ka luule alal näeme pärast ,,Emajõe Ööbikut'' lähenemist tegelikkusele, kuigi 5 romantiline laad ei võimaldanud siin samasugust konkreetsust kui dramaatika ja jutuloomingu alal. Samas jätkas Lydia Koidula ballaadide kirjutamist ning seekord oli ballaadi ,,Narva neitsi'' aluseks F.R.Kreutzwaldi kohamuistend ,,Narva kaupmehe tütar''. Koidula isiklik elu Tartus oli suletud suure töökoormuse tõttu toimetustoa luitunud seinte vahele, kus tal tuli järjekindlalt hoolitseda mitte ainult lehe sisu eest, vaid teha ka kogu toimetus-ja talitustöö kuni aadresside pealekirjutamiseni ja posti saatmiseni. Vahetevahel ei pidanud Lydia Koidula tervis vastu, käsi jäi
,,Säärane mulk '' jt .Nende Koidula algatusel, juhtimisel ja osavõtmisel lavastatud teostega rajas Lydia Koidula eesti rahvusliku teatri. Eeltöid on tal aidanud aga teha Friedrich Reinhold Kreutzwald ja Carl Robert Jakobson. Ka luule alal näeme pärast ,,Emajõe Ööbikut'' lähenemist tegelikkusele, kuigi romantiline laad ei võimaldanud siin samasugust konkreetsust kui dramaatika ja 9 jutuloomingu alal. Samas jätkas Lydia Koidula ballaadide kirjutamist ning seekord oli ballaadi ,,Narva neitsi'' aluseks F.R.Kreutzwaldi kohamuistend ,,Narva kaupmehe tütar''. Koidula isiklik elu Tartus oli suletud suure töökoormuse tõttu toimetustoa luitunud seinte vahele, kus tal tuli järjekindlalt hoolitseda mitte ainult lehe sisu eest, vaid teha ka kogu toimetus-ja talitustöö kuni aadresside pealekirjutamiseni ja posti saatmiseni. Vahetevahel ei pidanud Lydia Koidula tervis vastu, käsi jäi
annaabi.ee 
