koolihariduses) mõte: korraldada üle-eestiline keelekoosolek 30. mai 1908 Tapal – häälduselt täpne 1909 konverents Tartus kirjaviis muudab kirjakeele liiga h küsimus, keeruliseks (Eesti Kirjanduse Selts, üksiksõnad: katuksed – katused, kullassep – Eestimaa Rahvahariduse Selts) kullassepp • kajama: keeleajaloo, murrete ja 1910 Tallinnas rahvapärase keelekasutuse sid- mitm osastav: juttusid vs juttusi/jutte, otstarbekuse arvestamine lihtmin sivad-vormist sid- vormi: laulsivad – • ää – ea (pea, seal, teadus) laulsid • h kaotada, kus ebakindel (aganad, 1911 Tartus õrn, ani, ernes) • võõrnimede ja –sõnade õigekirjutus • auu, nõuu, kaotada lõpust teine u • sihitise kasutamise reeglite sõnastamine J. V. Veski „Eesti kirjakeele reeglid“ (1912)
Ühiskond: · 1905.-07. a revolutsioon · Eestimaa Rahvahariduse Selts (aug 1906) · Eesti Kirjanduse Selts 1907 Tapa koosolekud. Järgmised keelekonverentsid: · II konverents Tartus 25.09.1909: o sõnaalgulise h küsimus (130 sõnaga loend) o muud üksikküsimused (päev, herra, väike; katuksed > katused, kullassep > kullassepp) · III konverents Tallinnas 10.06.1910: o mitmuse osastav (juttusid, mitte juttusi v jutte) o lühike sisseütlev meele, keele o tugevas astmes olev kääne (kurbana) o elasivad > elasid o tehtakse > tehakse · IV konverents Tartus 31.05.1911: o võõrpärisnimede kirjutamine o võõrsõnade transkribeerimine o sihitise kasutamise reeglid · Pärast Eesti Kirjameeste Seltsi koosolekut 1872 tuldi uuesti tagasi kollektiivse keelekorralduse idee juurde
Tedre eeldus: Laul peab olema esialgselt valminud tekstina. Paradoksaalne on see, et vormel püsib, tekst ja terviklaul ei püsi. Väikeste osadega luuakse uus laul. Stabiilsus säilib vormelites, mitte tervikus. · Süzee esitamisel sama sõnastust ei kasutata. · Jutustaja tajub neid oma jutudena · TA võib teiselt saada küll informatsiooni, kuid jutustamisel ei tugine ta teiste jutustamisele. (Teiste juttusi ei võeta üle) Arvo Krikmanni tähelepanekud (1997) Lühivormid, vanasõnad, naljand Tegemist on väga tekstikeskse uurijaga. Tema tuli folkloristikasse siis, kui kehtisid suured teooriad. Aga tema võitles nende suurte teooriate vastu. Tema töödes on levinud hoiak "ei kehti, ei toimi" · Andersoni enesekontrolli seadus kaitseb enam " sisumälu, kui teksti sõnalist reproduktsiooni"
kraadiga romaani filoloogias Ühiskond: · 1905.-07. a revolutsioon · Eestimaa Rahvahariduse Selts (aug 1906) · Eesti Kirjanduse Selts 1907 Tapa koosolekud. Järgmised keelekonverentsid: · II konverents Tartus 25.09.1909: o sõnaalgulise h küsimus (130 sõnaga loend) o muud üksikküsimused (päev, herra, väike; katuksed > katused, kullassep > kullassepp) · III konverents Tallinnas 10.06.1910: o mitmuse osastav (juttusid, mitte juttusi v jutte) o lühike sisseütlev meele, keele o tugevas astmes olev kääne (kurbana) o elasivad > elasid o tehtakse > tehakse · IV konverents Tartus 31.05.1911: o võõrpärisnimede kirjutamine o võõrsõnade transkribeerimine o sihitise kasutamise reeglid · Pärast Eesti Kirjameeste Seltsi koosolekut 1872 tuldi uuesti tagasi kollektiivse keelekorralduse idee juurde
annaabi.ee 
