tegevusaeg. Esikohal on jutustamine, mis põimub arutluste, dialoogide, loodus., isiku- ja olustikukirjeldustega. Jutustus Jutustus on mahul romaanist lühem. Tavaliselt piirdutakse ühe teema ja süzeeliini ning väiksema arvuga tegelastega. Ainestiku järgi võib teosed jagada seiklus-, arengu-, armastus-, reisi-, kriminaal-, noorsoo-, perekonna-, ajaloolisteks jm romaanideks, jutustusteks ja juttudeks. Seiklusromaanides on ülekaalus seikluslik ainestik. Tegevus toimub enamasti tavatutes tingimustes, sündmused arenevad hoogsalt, rohkesti on erakordseid ja saladustest tulvil olukordi. Tegelased jagunevad vastandeiks heaks ja halbadeks; esimestele saavad osaks kõikvõimalikud ohud ja katsumused, aga ka imepärased pääsemised. Seiklustele on üles ehitatud suurem osa detektiiv-, ulme-, rüütli- ja ajaloolisi romaane.
+ elavhõbe), sest see sulam tardumisel paisub ning seega täidab hambaaugu tihedalt. Neid hõbeamalgaantäidiseid kasutati oma vastupidavuse poolest purihammaste parandamiseks. Nn. hõbeplomm on tegelikult amalgaam, vedela ja tahke metalli sulam. Tahkest komponendist enamiku moodustab hõbe, mida on ühtekokku olenevalt plommist 60-80%. Sellele lisaks on vähesel määral tsinki, tina ja teisi metalle. Sulami vedel komponent on elavhõbe. Viimane ongi andnud põhjust juttudeks plommide ohtlikkusest, mida hambaarstid vastupidiselt tõestada püüavad. Väites, et amalgaanist vabaneb väga vähesel määral elavhõbedat (ainult täidist valmistades või eemaldades), sest puurimise käigus võib ei satuks organismi veelgi rohkem elavhõbedat. Looduse ja selle kaudu inimese saastumine elavhõbedaga on võimalik ainult kahel viisil. Esiteks amalgaami tootmise käigus tööstuses, mis on aga välistatud, kuna see protsess on täiesti kinnine
Victor Hugo-"Hüljatud" Edgar Allan Poe-"Keeris" ROMAAN:jutustava proosa suurvorm,iseloomustavad avar elukujutus,keeruline sündmustik,palju tegelasi,pikk tegevusaeg,esikohal jutustamine,mis põhineb arutluste ja dialoogidele. Alexandre Dumas-"Kolm musketäri" JUTUSTUS:romaanist lühem,üks teema ja süzee tavaliselt,teosed saab jagada seiklus armastus kriminaal noorsoo ajaloolisteks-romaanideks,jutustusteks ja juttudeks. Alexandre Dumas-"Kolm musketäri" ARMASTUS ROMAAN:kujutab armastustundeid,vaadeltakse hingeelulist poolt,neid puudutavad eriti noorsoo,arengu ja perekonnaromaan. Aleksandr Puskin-"Tuisk" AJALOOLINE ROMAAN:aluseks ajaloolised sündmused ja ajaloolised isikud,ajaloolise ainestikuga käiakse vabalt ringi,aluse pani Walter Scott-"Ivanhoe",seal on tegevustik välja mõeldud,tegelased on aga tõelised .Walter Scott-"Ivanhoe"
Mehe käed olid selja taha seotud. Ja tal ei olnud nägu! 5 Autorist Rudyard Kipling sündis 1865. aastal Indias Bombays inglise perekonnas. Kuna kuus aastat hoolitsesid tema eest hindudest hoidjad, rääkis ta hindi keelt ja oli tuubil täis india rahvajutte. Need pakkusid talle ainet ja tausta paljudeks luuletusteks ja juttudeks, kaasa arvatud ´´ Gunga Din ``,´ ´Kim ``, ´´ Kolm sõdurit `` ja ´´ Dzungliraamat ``. Kuigi Kipling kasvas üles Inglismaal, pöördus ta seitsmeteistkümneaastaselt tagasi Indiasse ja asus tööle ajalehe juurde. Seitse aastat hiljem tõi tööpakkumine ta tagasi Inglismaale. Varsti pärast seda kolis Kipling Ameerika Ühendriikidesse, kus ta abiellus ameeriklannaga ja asus elama Vermonti. Elu Uus-Inglismaal andis tausta Kiplingi ühele kuulsamale lasteraamatule ´´ Julged
Grenzstein, läks 1881. a löpul V.Justi kötte. Elanud pärast tulemusteta ravikatseid kpmme aastat masendavat varjuelu Tartus oma poja Eugeni perekonnas, suri Jannsen 13. juulil 1890. Ta maeti Tartu Maarja kalmistule, kus talle avaldas viimset austust suur rahvahulk. Jannsen on esinenud köigis kolmes kirjanduse pöhiliigis, köige tulemusrikkamalt ning produktiivsemalt aga proosas. Ainestikult jaguneb Jannseni proosa kaheks suuremaks rümaks . külajuttudeks ja ajaloolisteks juttudeks, mille körval leidub ka väheseid linnaainelisi. ,,Vanemuisele" repertuaari soetamiseks on Jannsen kirjutanud kom vähenöudlikku farssi: ,,Pärmi Jaagu unenögu", ,,Tuhalabida valitsus", ja esitamata jäänud ,,Kihlvedu 5000 rubla pääle".
" Marie Antoinette'i teavad ajaloost ju kõik, kuid tema mees Louis XVI'st pole jäänud maha mingit märki, mille alusel teda mäletada või meenutada. Ta oli väike inimene oma iseloomult ning komplekside käes vaevelde ei suutnud valitseda ka õigalselt riiki. Nõnda pühendas Marie Antoinette oma elust ühe seiga oma mehe asemel hoopis ühele neiule, kelleks oli madame de Lamballe. Ringi hakkasid liikuma kõlakad Antoinette'i lesbilistest suhetest seltsidaamiga ning dofiin andis nendeks juttudeks aina kõneainet juurde. Ta pühendas palju aega ja raha suhtesse naistega põhejendades seda sellega, et tal on nõnda lõbus. Peale madame de Lamballe köitis tema tähelepanu ka krahvinna Jules de Polignac, kes ei olnud pooltiki nii tasakaalukas ning hea valik. Kuid nende vahel oli n.ö armastus esimesest silmapilgust' coup de foudre', mille järgselt sai Diane de Polignacisest õukonna audaam tuues sellega kaasa tohutuid kulutusi riigikassale.
Nad sulavad igapäevasesse kõnekeelde, moodustavad selle loomuliku osa ja täidavad suurelt osalt muu kõnelise suhtlemisega samu funktsioone, lisaks aga ka mõnesid erifunktsioone, millest olulisemad on ekspressiivne ja didaktiline funktsioon (viimane puudutab esmajoones just vanasõnu). Suhted muu folklooriga Ütlusfolkloori ja muu folkloori (eriti jutufolkloori) vaheline piir ei ole selge ega terav. Idamaade foklooridel näiteks on kalduvus vormistada dialoogilisteks või monoloogilisteks juttudeks neidsamu sisumotiive, mis Euroopa folkloorides on tavaliselt vormistatud ütlustena: Laisale öeldi: "Täna on pühapäev." Laisk vastas: "Homme ja ülehomme kah!" (dialoogivorm) ~ Laisal palju pühapäevi (vanasõnavorm). Eriti tihedad ajaloolised sidemed on ütlusfolklooril valmiga, mis mõnede uurijate arvates ongi etümoloogiliselt samane loomamuinasjutuga. Valmi lõpul on tihti kokkuvõtlik vanasõnavormiline nn. moraal.
annaabi.ee 
