Puu liigid : tamm, kask, saar, haab ja sanglepp, esineda võib ka okaspuid. Põõsastest on tavaliseim sarapuu. Samblarinne on liigivaesem kui rohurinne. 1. Rohurindel esinevad paljud kaitseall olevad taimed : lubikas, tedremaran, kortsleht, keskmine värihein, käbihei, värvmaran, hirsstarn, punane aruhein, angerpist Puisniidul puudub iseloomulik loomastik. Tavalistest loomadest on seal : põder, metskits, halljänes, rebane, pisiimetajatest on leethiir ja juttselghiir. Puisniidul puudub iseloomulik loomastik. Tavalistest loomadest on seal : põder, metskits, halljänes, rebane, pisiimetajatest on leethiir ja juttselghiir. Puisniidus elab tüüpiline pargi linnustik: metsvint, salu-lehelind, aed-põõsalind, käosulane, rästad,tihased 2.Puisniidud tekkisid karjatamise käigus.Tingimused peavad soodustama rohttaimede ja puude kasvu. Piisavalt valgust, vett ja toitaineid. Toitained saadakse sademetest ja mullast. Liigirikkuse põhjused
Võitlus kasulikumate keskkonnatingimuste pärast s.t. osavõitlus piiratud keskkonna ressurside pärast Näiteks: metsvindi pesad on teineteisest 100 – 2000m kaugusel. Vältides toidule konkurentsi. 5. Ökosüsteemi koostis ja toitumissuhted ökosüsteemis 1.tase on taimed 2. taimtoidulised loomad 3. kõigesööja 4. lihasööja 5. ülikiskja 6. Toiduahelad Ristik kerahein – lehetäi – jooksiklane – juttselghiir – raudkull Ristik kerahein – lehetäi – jooksiklane – juttselghiir – rebane 7.Milles seisneb ökosüsteemis toimuv iseregulatsioon? Ökosüsteemi iseregulatsiooni tulemusena püsib populatsioonide arvukus kindlates piirides 7.1 Kuidas tekib ökoloogiline tasakaal? Ökoloogilise tasakaalu olukorras on ka liikidevaheline konkurents madal. Ökoloogiline tasakaal ehk ökotasakaal ehk ökosüsteemi tasakaal on ökosüsteemi enam-vähem püsiv seisund,
*tagavad looduses aineteringluse peamiselt lämmastiku, hapniku, süsiniku, fosfori, väävli *osalevad mulla kujundamises eluta ja eluslooduse vastastikune koostoime, mille käigus pinnasesse sattunud organismide jääkproduktid lagundatakse lihtsama ehitusega ühenditeks. 2.Kirjutage joonisel esitatud liikide põhjal toiduahel produtsendist, kolmest konsumendist ja destruentidest. Lahendus: Ristik lehetäi jooksiklane juttselghiir hiireviu bakter (seened lagundavad taimi, bakterid lagundavad loomi) Pilet 12 1.Rakutsükkel. Mitoos. Rakutsükkel koosneb interfaasist ja mitoosist. Mitoos jaguneb omakorda karüokineesiks ja tsütokinees. Karüokinees jaguneb profaasiks, metafaasiks, anafaasiks, telofaasiks. Esmalt toimub rakutuuma jagunemine ehk karüokinees. Selle käigus tagatakse kromosoomides (DNA ja valgu molekulide kompleks, milles sisalduvad geenid
2. puisniitude 2. tolmeldavad kindlad kinnikasvamine mesilaseliigid 9.8. Biootiline tegur: teised sama liigi esindajad (männid), abiootiline tegur: valgus. Olelusvõitluses hukkub tõenäoliselt mõni väikesekasvulisem mänd, kuna talle ei jätku valgust. 9.9. I lehetäi, jänes, põldlõoke, uruhiir. Toiduahel: ristik lehetäi jooksiklane juttselghiir hiireviu. 9.10. 1) Metsakuklased ei ole taimtoidulised, 2) teises ja kolmandas toiduahelas puudub tootja ahela alguses, 3) kobras on taimtoiduline. 9.11. Taimed on alumisel astmel, tipptarbijad ülemisel. Ökosüsteemides kehtib ökoloogilise püramiidi reegel, mille kohaselt iga järgneva troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelmise tasandi biomassist. 9.12. Liik A toitus liigist B. B arvukust võisid mõjutada näiteks haigused. Suhete vormiks on saaklooma ja kiskja suhe. 9.13
1. parajalt niiskust 2. parajalt valgust 1. idanemiseks vajalikud seenehüüfid. 2. tolmeldavad kindlad mesilaseliigid 1. metsaraie 2. puisniitude kinnikasvamine 9.8. Biootiline tegur: teised sama liigi esindajad (männid), abiootiline tegur: valgus. Olelusvõitluses hukkub tõenäoliselt mõni väikesekasvulisem mänd, kuna talle ei jätku valgust. 9.9. I lehetäi, jänes, põldlõoke, uruhiir. Toiduahel: ristik lehetäi jooksiklane juttselghiir hiireviu. 9.10. 1) Metsakuklased ei ole taimtoidulised, 2) teises ja kolmandas toiduahelas puudub tootja ahela alguses, 3) kobras on taimtoiduline. 9.11. Taimed on alumisel astmel, tipptarbijad ülemisel. Ökosüsteemides kehtib ökoloogilise püramiidi reegel, mille kohaselt iga järgneva troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelmise tasandi biomassist. 9.12. Liik A toitus liigist B. B arvukust võisid mõjutada näiteks haigused. Suhete vormiks on saaklooma ja kiskja suhe. 9.13
annaabi.ee 
