et kohad olid paganlikud, vaid kohalike vaimulike sissetulekuallikad. Teada ka kohad,mis on olulised rahvauskumusele. Kindlale pühakule, tavaliselt seotud igapäevaeluga. Pühakutel spetsiifikad. Kui religiooni mõistetakse maagilisena, pole see siiski vastandus ristiusuga. Kerjusordud – oluline roll ristiusu levitamisel. Sant – Sanctus (püha). Seotud kerjusmunlusega. Kihelkonna vaimulikud ei osanud kohalikku keelt, seetõttu kerjusordudes ka palju kohalikku rahvast. Jutlustamiseks vajalik keeleoskus. Ladinakeelne jutlus sõnamulin, arusaadav vaid ülikoolides. Arheoloogid – Eesti erinevad piirkonnad aktsepteerisid ristiusku erineval ajal. Üleminek kristlusele matustele Põhja- ja Lääne Eestis kiirem (M. Mägi). 1241 lepingud saarlastega, kirjas kristlik nõudmine. 15 saj Riia provintsiaalsinodid ja Valga maapäeva maakorraldus. 1422 Valga maapäeva korraldus – ristimine, järelvalve, paganluse väljajuurimine. Sakramendid. 16
Need, kelle jaoks see jääb väheseks, asuvad nn kitsale teele (tariqa) e inimese teekonnale paradiisi. See oli õpetusluule, kus õpetaja jutustas õpilasele õpetlikke luulevormis lugusid. Esimene sufi õpetuspoeet oli Sana'ii (s 1130). Tema teos ,,Tõe peidetud aed" kannab luulekeelde üle tavalise õpetlike lugude jutustamise. Teda peetakse esimeseks, kes kasutas qasida't, matnawi'd jt vorme sufismi jutlustamiseks. Selline vorm läks moodi ning tekkis nähtus nazira järgnevad autorid kirjutasid eelnevatele 15 vastuse, mis oli samas vormis ja stiilis, kuid alati lisati midagi omanäolist. Kuulsaim sufismi õpetuspoeet oli Farid ad-Din 'Attar (11191220), kes kirjutas poeemi ,,Lindude keel". See algab lindude teekonnast nad otsustavad, et kõigil peale nende on kuningad olemas. Nad lähevad otsima kuningat, juhiks valitakse vaenukägu
a. kaebekirjas (U. B. 616): ordu ei kaitse paganate pealekippumiste eest, ei luba koguni, et kerjusmungad ,,paganaile ja vastristituile (paganis et neophitis) Jumala sõna kuulutavad. Veel 1325. a. kordab paavst Johann XXII seda etteheidet, et ordu ei lase oma alal vabalt kuulutada Jumala sõna ,,paganaile ja uskmatuile" (paganis et infidelibus, U. B. 700). 15. XI. 1336 käsib Tartu piiskopp Engelbert paavsti nimel muu seas, et säärast takistust ei tohi olla jutlustamiseks ,,paganaile ja uskmatuile" (paganis et infidelibus, U. B. 778). Ristiusu maksvuse ja tunnustuse küsimuse vaatlusel peame silmas pidama ka asjalugu, et üleskutsed ristisõdadele Liivimaale ei kustu ka pärast piiskopp Albertit veel kaugeltki; vahetevahel korduvad nad aasta aasta järel, nagu seda näitavad paavstide sellekohased kirjad, näit. kirjad, mis on kirjutatud 13. VI. 1260; 11. 1. 1261; 4. II. 1261; 8. IV. 1261; 11. VIII. 1262; 12. XII. 1262; 23. V. 1263; 5. IX. 1264; 17. IV
), hoiatus järeltulijatele Liivimaa kannatuste kohta. 3. Piibli tähendus ja mõju eesti kirjandusele 3 Tänu Virginiusele ilmus Wana Testament 1696. Uue Testamendi tõlkis Gutslaff koos pojaga, mis trükiti 1715. Anton Thor Helle tõlkis täispiibli 1739, millega pandi alus eesti kirjakeelele. Kirik kasutas piiblit usuliste põhitõdede, religioosse moraali, kuuletumise jutlustamiseks. Samas omandas piibel ilukirjandusteose tähenduse, sest seal avaldus varem elanud rahvaste kultuurilooming. Piibel aitas tõsta eestlaste haridustaset ja avardada silmaringi. Piibel lõi eeldused lugemisoskuse levikuks hoolimata seisusest, st aitas ületada seisulikke barjääre. Piibel soodustas lugemis- ja kirjaoskuse teket-levikut. Piibel lõi uue kultuurimäludimensiooni. Piibel on arhetüüpsete
annaabi.ee 
