· Varakeskajal domineerisid Euroopas püha Benedictuse reeglite alusel tegutsevad benediktiini kloostrid. · Kloostritest said suured majanduskeskused · Kuulsaim oli Citeaux' kloostri munk Bernard Clairavaux'st, kellest sai üks keskaja mõjukamaid teolooge ja vaimuinimesi. · Hallid vennad Frantsisklaste ordu mehed, neil olid jämedakoelised pruunikad või hallikad kuued. · Dominiiklaste peamine ülesanne oli jutlustada õige usu kaitseks ja neid kutsuti jutlustajavendadeks. Musta kuue järgi kutsuti neid mustadeks vendadeks. · Pühakutele oli tugev usk andnud jõudu vagaks eluks, kannatusteks ja märtrisurmaks. · Reliikvia pühakutega seostavad esemed.
o vaimulik alus rüütlikultuurile, ristisõdadele ja uutele mungaordudele · Kloostritest said suured majanduskeskused · Kuulsaim oli Citeaux' kloostri munk Bernard Clairavaux'st, kellest sai üks keskaja mõjukamaid teolooge ja vaimuinimesi. · Hallid vennad Frantsisklaste ordu mehed, neil olid jämedakoelised pruunikad või hallikad kuued. · Dominiiklaste peamine ülesanne oli jutlustada õige usu kaitseks ja neid kutsuti jutlustajavendadeks. Musta kuue järgi kutsuti neid mustadeks vendadeks. · Pühakutele oli tugev usk andnud jõudu vagaks eluks, kannatusteks ja märtrisurmaks. · Reliikvia pühakutega seostavad esemed. Vaimulikud ordud · Munklus tekkis 4. Sajandil Egiptuse kõrbes - Eremiitlus - Religioosne ühiselu, kloostrite rajamine · Millel põhines munklus? Pühaks saamisega saadakse taevariiki, tuleb loobuda maisest elust. · Kloostrielu = ingellik elu · Munkluse eesmärk
Kandsid valgeid rüüsid. Kloostritest said suured majanduskeskused. Kerjusmungaordud tegutsesid aga linnades. Frantsisklaste ordu rajas jõukas kaupmehe poeg Franciscus ja loobus pärandusest, nad on tuntud rohkem alandlikkuse ja lihtsa eluviisi tõttu, kandsid pruunikat või halli kuube. Pöörasid suuremat rõhku haridusele. Dominiiklaste ordu rajas munk Dominicus, nende peamine ülesanne oli jutlustada õiget usku ja seepärast nimetati neid ka jutlustajavendadeks. Kandsid musta kuube. Panid rõhku haridusele, nende kloostrikoolis olid kõrgelt hinnatud. Tähtsad olid ka pühakud, sest neis nähti surelike kaitsjaid. Pühakutega seostatavad esemed reliikviad, arvati kandvat jumalikku väge. Nende juurde tehti ka palverännakuid. Esines ka ketserlust, tuntuimad olid katarlased, kes arvasid et maailma on jumala ja saatana koostöö. Ketserluse vastu olid ka ristisõjad, tuntuim albilaste sõjad., ketserid said lüüa
Nad valmistasid kõik ise. Tsistertslaste ordu kõrvale tekkis peagi fratsiskaanlaste ordu. Selle rajajaks oli Fransiscus Assiisist. Franciscus arvas, et raha et ei tohi olla. Talle tekkisid arvatavasti esimesena stigmad. Need on samasugused märgid, nagu olid kristusel. Need võivad tekkida viide kohta: käsi, jalg, pea, külg ja selg. Dominiiklaste ordu rajajaks oli Dominicus. Peamist ülesannet nägid selle liikmed jutustamises. Neid kutsuti ka jutlustajavendadeks. Hiljem hakati ka neid kutsuma nimega domini canes (tähendab issanda koerad). Nende sümboliks oli hagijas. 23) Koolikorraldus keskajal Tõeliseks tarkuseks peeti seda, kui inimene suudab ära tunda Jumala tahte. Kõik oluline on kirja pandud piiblisse ja antiikautorite teostesse. Haridust saadi kirikute juures. Vaimulikud õpetasid neid. Olid kloostrikoolid ja kirikukoolid. Õppetegevus toimus ladina keeles. Koolis õpetati seitset vaba kunsti. Oli alamaste ja kõrgem aste
eestlasi. Garnison asus püsivalt kohal ja seda täiendasid suviti Saksamaalt. Dominiiklased 1215. aastal saabus Eestisse tsistertslaste järel dominiiklaste mungaordu (mungarüü värvi järgi ,,mustad vennad"). Dominiiklased olid haridussõbralikud ja nende munkadelt nõuti aastal 1236 ka kohaliku keele oskamist. Maal ringi rännates ja rahvaga kohtudes võisid nad rahvast õpetada ja jutlustega esineda, mille tõttu neid kutsuti ka ,,jutlustajavendadeks" (fratres predicatores). Dominiiklaste pidasid oluliseks haridust. Dominiiklaste ordu põhiülesandeks oli misjonitöö allutatud maade põlisrahvaste seas ja võitlus ketserlusega. Nende mungakoolides koolitati kohaliku rahva keelt oskavaid munkpreestreid, ja nende hulgas oli Tallinnas 15. sajandil ka eestlasi (Jacobus Kottekyn, Friedrich Kaukes). Tallinnasse asusid dominiiklased 1229 aastal, Tartusse 1300 aastal, mõnevõrra hiljem ka Narva
annaabi.ee 
