Preester – vaimulik, kes oli kiriku eesotsas Kirikukümnis – ristitutele kehtestatud maks Sakrament – püha toiming, vanne Martin Luther – usupuhastuse ehk reformatsiooni algataja 1517. aastal Saksamaal Wittenbergis, hakkas korda looma, tahtis kaotada indulgentsid Usupuhastus Eesti alal – 1520te lõpuks olid enamus Eesti linnad reformatsiooni omaks võtnud. •Tallinna jõudis 1523.aastal Riia kaudu, järgmisel aastal tegutses linnas juba 3 evangeelset jutlustajat ehk siis 16. sajandil •Talupojad jäid üldiselt usupuhastusest puutumatuks Wolter von Plettenberg – ordumeister, katoliku kiriku kaitsja, kirjutas Tallinna raele manitsuskirja, mis vallandas linnas suured korratused Pildirüüste – Mitmesajapealine sakslastest ja eestlastest koosnev rahvahulk tungis kirikutesse, purustades pühapilte, kujusid, altareid. •Plettenbergi manitsuskirja ettelugemine vallandas linnas suured korratused, mida hakati nimetama pildirüüsteks. •1525
aastal Wittenbergis. Liivimaale jutlustama, uut õpetust kuulutama oli saatnud teda Luther ise (Arbusow 1921:325). Marsowi jutlused saavutasid linnas suure populaarsuse ja linnarahva survel nimetas linna magistraat ta Maarja kiriku jutlustajaks. Selle otsusega rikkus magistraat piiskopi ja toomkapiitli õigusi. Nad kaebasid rae isetegevusest piiskop Blankenfeldile, kes asus otsustavalt tegutsema. Blankenfeld vandus, et ta kaotab pigem 5 või koguni 10 sõrme, kui talub enda linnas luterlikku jutlustajat. Ta asus raadi igati survestama ning et linn Tartu piiskopkonna vasallidelt toetust ei saanud, siis pidigi ta viimaks järgi andma. Marsow saadetigi Tartust välja ja ta asus elama ja jutlustama Tallinna. Järgmisena saabus Tartusse Svaabimaalt pärit kasuksepp Melchior Hofmann (1495- 1543), kes oli Liivimaa reformatsiooni kahtlemata kõige markantsem tegelane. Teda on nimetatud ka ,,Liivimaa prohvetiks" ja ka ,,Hollandi anabaptismi isaks." Ilmelt 1522. aastal,
5. Kes oli selle Prantsusmaa kuninga valitsemisajal riigi tegelik juht? 6. Mida tähendab itaaliakeelne sõna la traviata? 7. EI OLE MIDAGI UUT PÄIKESE ALL. KÕIK ON TÜHI TÖÖ JA VAIMU NÄRIMINE (Vana Testament. Koguja raamat) 12 Nicolas Poussin. Saalomoni kohtumõistmine. Louvre, Pariis Vana Testamendi Koguja raamatu pealkirja tuleb tõlgendada kui 'inimeste kokku kogujat või kutsujat', seega jutlustajat, mitte kui kollektsionääri. Sestap ongi selle teose nimi prantsuse keeles ,,Ecclésiaste", inglise keeles ,,Ecclesiastes" ja vene keeles ,,". (Ekleesia oli Vana-Kreeka linnriikides rahvakoosolek.) Selle elufilosoofilise traktaadi autoriks peetakse kuningas Saalomoni, sest see algab sõnadega ,,Koguja, Taaveti poja, Jeruusalemma kuninga sõnad". Me ju teame, et Taaveti poeg polnud keegi muu kui tark kuningas Saalomon. Mõned mõtted sellest tarkuseraamatust:
* Aadlikud ja rikkad linlased soovisid kirikut oma võimule allutada * Uuendusmeelsed vaimulikud soovisid kirikus läbi viia sügavaid kultuurialaseid muutusi · REFORMATSIOON EESTIS: Usupuhastuse algatas Martin Luther 1517. aastal Saksamaal Wittenbergis. Tallinnasse jõudis uue usutunnistuse kuulutamine Saksamaalt Riia kaudu 1523. aastal 1524. aastal tegutses Tallinnas juba kolm evangeelset jutlustajat, kelle töö kandis vilja seda enam, et juba eelnevalt oli Tallinna kodanikkond piiskopi, dominiiklaste ja tuntumate katoliiklaste vastu vaenulikult meelestatud Tartus oli esimeseks protestantlikuks jutlustajaks 1523. aasta lõpul tegevust alustanud üks Lutheri õpilastest Hermann Marsow (sai hiljem üheks usu-uuenduse peamiseks kandjaks) Tartusgi leidis uus usutunnistus kodanike seas kiiresti poolehoidu ja seepärast sundis ärritatud
Lutheri ema Margaret on uurijate poolt vihjamisi kujutatud tagurliku maanaisena, kelle jaoks nõidus ja paharetid olid igapäevane reaalsus. Luther on oma kaasaegsetele täie veendumusega jutustanud nõiast naabrinaisest, kes tema ema sõnutsi nõidunud ära tema lapsed, kes hakanud karjuma otsekui surmasuus olles. Kui kohalik kirikujutlustaja sellise teguviisi vihjamisi hukka mõistnud, olevat nõid neednud ära ka tema, nii et jutlustajat tabanud surmahaigus. (OBERMAN 1993:102-103) Tema ema peetakse ka selleks isikuks, kes olevat teda hirmutanud vanakurjaga. On toodud ära koguni ,,külajutt", mille kohaselt ema Margaret nautinud seksuaalvahekorda kuradiga. Uurija teeb sellest järgmise järelduse: ,,Kui Martinit ka vanakuri ei sigitanud, siis vähemasti kasvas ta üles koos temaga". (OBERMAN 1993:103) Siin näeme tõepoolest freudistlikku fenomeni, kus allasurutud ning patusteks tembeldatud
Mis sa siis arvasid, milleks ta pidi seda vajama?» «Noh, ma arvasin, ta on kantslis.» Võtaks küll! mul oli meelest läinud, et ta oli pastor. Nägin, et olin jälle sees, teesklesin siis, et olin teise kanakondi kurku ajanud, ja mõtlesin jälle. Siis ütlesin: «Heldeke, kas arvad, et kirikul on üksainus õpetaja?» «Milleks siis rohkem?» 382 «Milleks! Et kuninga ees jutlustada. Ma pole iialgi näinud sinusugust tüdrukut. Iial pole neid vähem kui kokku seitseteist.» «Seitseteist jutlustajat! Taevake! Nii palju jutlusi ühtejärge ma ei suudaks kuulata, saagu ma siis taevasse või ärgu saagu. See peab ju nädal otsa kestma.» «Tühja ka, nad ei jutlusta kõik samal päeval, ikka üks korraga.» «Noh, mis teevad siis teised?» «Oh, suurt midagi. Laisklevad niisama, annavad rahakorjamiskotti edasi -- teevad üht ja teist. Aga enamasti nad ei tee midagi.» «Noh, milleks nad siis on olemas?» «Toreduseks. Sa ei tea ka midagi!» «Ma ei tahagi teada sihukesi lollusi
annaabi.ee 
