Selle grammatika kultuurilooline tähtsus seisneb taas selles, et ta on esimene. Tänased uurijad ei ole sugugi kindlad , et Stahli saksa keele liistudele painutatud grammatika meie keele arengule palju head tegi. Kõnealune grammatika ilmus 1637. aastal ja oli kaua teistele kirikuõpetajatele abiks eesti keele õppimisel. Kadrinas kirjutas ta oma mitmeosalise teose "Käsi- ja koduraamat". Peale selle avaldas ta veel kakskeelse jutluseraamatu, rootsikeelse katekismuse jpm. Kui Stahl oli käremeelne kirikuõpetaja, kellel ei tekkinud rahvaga sooje sidemeid, siis järgmine tutvustatav, kelleks on Arnold Friedrich Johann Knüpffer, oli kadrinlaste poolt armastatud ja rahvas hüüdis teda hellitavalt Niprihärraks. Knüpfferil oli sügavam huvi eesti keele ja rahvaluule vastu. Ta kogus palju materjali, mis tegid temast esimese suurema eesti rahvalaulude arhiivi omaniku. Knüpffer oli ka esimene, kes soovitas eesti keele grammatika
laadiga, mis vähemnõudlikku lugejat köitis. H. Stahl. Trükitud kirjanduse esimene silmapaistev esindaja. Pärines Tallinnast, omandas Saksamaa ülikoolides usuteadusliku hariduse ja töötas kirikuõpetajana. Ameti tõttu leidis ta, et on vaja edendada eesti kirja- ja trükisõna. Pikajalise töö tulemuseks oli saksa- ja eestikeelne käsiraamat pealkirjaga ,,Käsi- ja koduraamat Eesti vürstkonna jaoks Liivimaal" (1632-38). Mõne aasta pärast avaldas ta jutluseraamatu ,,Ilmikute peegel", milles räägitakse ka eestlaste elust-olust. Teoses mainitakse esmakordselt eesti vägilast Kalevit. Ta on ühtlasi ka esimese eesti keele õpiku koostaja. Stahli eesti keel oli mitmemurdeline, ta kasutas rohkesti germanisme ja eesti keelele võõrast ortograafiat. Kristjan Jaak Peterson (14.03.1801-4.08.1822) Eesti kunstiväärtuslik lüürika nüüdisaegses tähenduses algab Kr. J. Petersonist ja tema kõlavatest oodidest
On teada, et Saaremaal 1740-45 ühtegi kuritegu ei toimunud hernhuutlaste mõju tõttu. See liikumine samas õpetas talupoegi koostööd tegema, nt palvemajade ehitamiseks, kõik olid võrdsed sõna võtma, rahvalaulu asemel lauldi koosolekutel vaimuliku sisuga laule, tekkis ka mitmehäälne laul. Hernhuutlus andis tõuke kirjutama õppimiseks, sest liikmed pidasid kirjavahetust, nt Mango Hansu kirja panduna on säilinud laule ja jutlusi, Michael Ignatius tõlkis saksa keelest 1000 lk jutluseraamatu. Ka selles vennastekoguduses tekkis äärmuslikke rühmitusi, mis rääkisid, et kõik võrdsed, järelt mõisnike võim kuradist, inimesed peaksid olema kui vennad, elama ühise kogukonnana, jagama ühiselt vara. Ühe sellise grupi eesotsas oli Tallima Paap, tegutses Haanjas, tema salk hävitas rahvariideid, ehteid, üks liige olevat oma taluhoonel ukse eest ära põletanud, sest see oli ehitatud varastatud laudadest. Salgas tekkis idee, et elatakse vaheldumisi üksteise taludest,
Haritud inimese sõnavarra kuulub 5000 sõna. Soomekeelse ajaloo algus tugineb Agricola teostel. Tema kuju asub Turu toomkiriku ees. Paavali Juusten ,,Piiskopi kroonika" Peale Agricola surma sai piiskopiks Paavali Juusten. 1565 ilmus tema ladina keelne piiskopikroonika. Ta on oluline ajaloo dokument, sest ta kirjutas kõigist Soome piiskoppidest endani välja. Hiljem toimetati see teaduslikult, kontrolliti fakte. Ta tõlkis luteri katekismuse ja kirjutas esimese jutluseraamatu. H. G. Porthan ütles, et Juusten kirjutas üsna hästi. Porthan oli turu linna raamatukogu direktor. Ta oli ka hiljem Turu piiskop. Soomes oli sel ajal 7 kooli. Lisaks Viipuris, Rauhas, Porhos, Helsinkis, Poris, Naantalis. 1630 muudeti Turu kool esimeseks soome gümnaasiumiks, 1641 moodustati Viipuri gümnaasium. 1640 rajati Turu akadeemia. (1632 rajati TÜ) Per Brache, kes oli kuninga asemikuks, rajas Turu Akadeemia. Ta lasi üldse palju rajada- postijaamu, teid, kõrtse jne
annaabi.ee 
