ehitusmaterjali Kreekast ja Väike-Aasiast. (Palamets 1991:25-28, Bréhier 2009:57-59) Hagia Sophia peakirik Konstantinoopol paistis silma kirikute ja kloostrite rohkuse poolest, aga kõige suurejoonelisem neist oli Hagia Sophia ehk Jumala Püha Tarkuse peakirik. 532. a. puhkes Konstantinoopolis suur ülestõus keiser Justinianuse vastu, mille käigus sai pealinn tublisti kannatada ja maha põles ka keiser Constantinuse ajal püstitatud Sophia kirk. Justinianusel läks korda ülestõus lämmatada ja nii andis ta käsu ehitada kiriku ahervaremet kohale veelgi uhkem jumalakoda. Uue kiriku püstitamisel töötas 10 000 ehitajat kuus aastat. Kiriku ehitamisel ei hoitud raha kokku. Siseviimistlusel kasutati palju marmorit, mida saadi kivimurdudest ja antiikhoonetest. Riigikassa andis suurtes kogustes väärismetalle, vääriskive ja elevandiluud. Hagia Sophia projekteerisid kreeka arhitektid ja matemaatikud Anthemios Tralleisest ja Isidoros Mileetosest
õiguslikud tingimused, kust allikad pärinevad.9 3. Corpus Iuris Civilis (Tsiviilõiguse kogumik) Corpus Iuris Civilis (CIC) koostati aastatel 528-534 Bütsantsi imperaatori Justinianuse korraldusel Tribonianuse juhitava komisjoni poolt, kuid see polnud kunagi kehtiv täielikult kogu Läänes. Tegemist on õigusajaloo ilmselt kõige tähelepanuväärsema kodifikatsiooniga, mis polegi koodeks selle sõna traditsioonilises tähenduses. Justinianusel ei loonud täiesti uut seadustekogu, CIC kujutas endast varasemate keisriseaduste inkorporeeritud normistikku, mille hulka kuulusid ka koodeksid. See seaduste kogumik koosnes algselt kolmest, hiljem neljast distinktiivsest osast. Seadusekogu loomisel tugineti peamiselt varasemate juristide ja õigusteadlaste arvamustele ning kirjutistele. Justinianus pidas oluliseks õiguse puhastamist ning soovis seeläbi õigusemõistmist lihtsamaks ning kiiremaks muuta. Peale seda, kui
Pärast oma onu Justin I Vanema surma 527. Aastal pääses võimule unistaja Justinianus I, kes nägi endas muistsete Vana-Rooma Imperaatorite järeltuliat ning seega pidas oma püha missiooniks õigeusu edendamise maailmas ning endise Rooma Impeeriumi taastamist Bütsantsi võimu all. Lausa fanaatiline püüdlus oma unistuse teostamisel ning korraga julm ja praktiline lähenemine probleemidele iseloomustas seda inimest. Juhtudel, kui Justinianusel tekisid nõrkushood, toetas teda ta ustav naine Theodora, kes läks ajalukku kui üks huvitavamaid, talendikamaid, targemaid ja sihikindlamaid naisi. Nooruses oli Theodora tuntud oma sündsumatuse ning küünilisuse poolest. Olles kaunis, andekas ning teravmeelne noor aktriss, ühe tema ajal elanud ajaloolase sõnul "Ta rõõmustas, võlus ning skandaliseeris kogu Konstantinoopoli". Siis ta aga kadus mõneks ajaks pealinnast Aafrikasse, kust ta naasnes täielikult teistsugusena
Justinianus püüdis monofüsiite lepitada Aleksandria Kyrillose stiilis õpetusega monofüsiitlusest. 451. aasta usutunnistuses öeldakse, et inkarneerunud Kristus koosnevat ühest ja samast isikust ,,kahes loomuses", millega olevat nestoriaanlus tõstetud dogmaks. Kyrillose meelest oleks pidanud otsuses olema sõnapaar ,,kahest loomusest". Jeesus Kristus on lihaks saanud logose üks loomus ja hüpostaas, jumaliku Kolmainu teine isik. Siiski ei õnnestunud Justinianusel usklikke lepitada, talle võib ette heita diktaatorlikku stiili, mis paljudele kristlastele ei sobinud. Monofüsiitide poolehoiu võitmiseks pani ta vande alla nii ammusurnud Origenese 24 õpetuslauset, samuti mõisteti hukka kolm Chalkedoni aegset autoriteeti Mopsuestia Theodoros, Cyrose piiskop Theodoretos ja Edessa piiskop Ibas. Viimasele seisis vastu paavst Vigilius, kes küll lõpuks nõustuma saadi, aga kes seepeale hulga toetajaid kaotas. Viiendal oikumeenilisel kirikukogul