Argumendid PSJV Kelseni argument: pädevus, menetlus, vorminõuded; Seadust peab järgima ka sisuliselt. Võrdsust, vabadust ja omandit peab järgima. Kohtul on teiseliigiline legitimatsioon. Parlamendil on demokraatlik legitimatsioon. Kohtu legitimatsioon on kohtuotsuse põhjenduses, selleks peab olema kohtuotsusel põhjendus. Veenab pooli ja veenab avalikkust, legitimeerib ennast veendes. See on diskursiivne legitimatsioon. Justiitsriik saab tekkida ainult siis kui põhiseadus on totaalne põhikord, kõike hõlmav põhikord. Põhiseadus on ainult raamkord, ei reguleeri kõiki eluvaldkondi ja nende raamide sees on mängukord. Ta on osades, punktides, selles valdkonnas, mis puudutab vabaduse piirangut, on ta sisuline põhikord. Sotsiaalteenuste valdkonnas on raamkord ja annab suure mänguruumi. Seaduseandja valib proportsionaalsetest meetmetest välja selle, mis on enamusevõimeline
Poolt: - seadus peab olema ka sisuliselt kooskõlas põhiseaduslike põhimõtetega - põhiseaduslikkuse järelevalve kohus legitimeerib ennast enda argumentidega, kui need argumendid on kehvad, siis on legitimatsioon on kehv; kui need argumendid on head ja peavad ajale vastu, siis järelikult on tugev legitimatsioon. Mida paremini põhjendatud otsus, seda suurem legitimatsioon. - Justiitsriik saab tekkida ainult siis, kui põhiseadus on ainuüksi substantsiaalne põhikord, kui põhiseadus annab igaks elujuhtumiks sisulise vastuse küsimusele. On ka raamkord ühteaegu. Annab ette raami, mille piires seadusandja saab vabalt tegutseda. - Kui põhiseadus kehtib, siis tuleb teda tõsiselt võtta ja järgida. Seda saab realiseerida ainult kohus. VI Riigikohtu pädevuse ulatus § 152 lg 2 tunnistab kehtetuks 1
Poolt: - seadus peab olema ka sisuliselt kooskõlas põhiseaduslike põhimõtetega - põhiseaduslikkuse järelevalve kohus legitimeerib ennast enda argumentidega, kui need argumendid on kehvad, siis on legitimatsioon on kehv; kui need argumendid on head ja peavad ajale vastu, siis järelikult on tugev legitimatsioon. Mida paremini põhjendatud otsus, seda suurem legitimatsioon. - Justiitsriik saab tekkida ainult siis, kui põhiseadus on ainuüksi substantsiaalne põhikord, kui põhiseadus annab igaks elujuhtumiks sisulise vastuse küsimusele. On ka raamkord ühteaegu. Annab ette raami, mille piires seadusandja saab vabalt tegutseda. - Kui põhiseadus kehtib, siis tuleb teda tõsiselt võtta ja järgida. Seda saab realiseerida ainult kohus. VI Riigikohtu pädevuse ulatus § 152 lg 2 tunnistab kehtetuks 1
Poolt: - seadus peab olema ka sisuliselt kooskõlas põhiseaduslike põhimõtetega - põhiseaduslikkuse järelevalve kohus legitimeerib ennast enda argumentidega, kui need argumendid on kehvad, siis on legitimatsioon on kehv; kui need argumendid on head ja peavad ajale vastu, siis järelikult on tugev legitimatsioon. Mida paremini põhjendatud otsus, seda suurem legitimatsioon. - Justiitsriik saab tekkida ainult siis, kui põhiseadus on ainuüksi substantsiaalne põhikord, kui põhiseadus annab igaks elujuhtumiks sisulise vastuse küsimusele. On ka raamkord ühteaegu. Annab ette raami, mille piires seadusandja saab vabalt tegutseda. - Kui põhiseadus kehtib, siis tuleb teda tõsiselt võtta ja järgida. Seda saab realiseerida ainult kohus. VI Riigikohtu pädevuse ulatus § 152 lg 2 tunnistab kehtetuks 1
Poolt: ● seadus peab olema ka sisuliselt kooskõlas põhiseaduslike põhimõtetega ● põhiseaduslikkuse järelevalve kohus legitimeerib ennast enda argumentidega, kui need argumendid on kehvad, siis on legitimatsioon on kehv; kui need argumendid on head ja peavad ajale vastu, siis järelikult on tugev legitimatsioon. Mida paremini põhjendatud otsus, seda suurem legitimatsioon. ● Justiitsriik saab tekkida ainult siis, kui põhiseadus on ainuüksi substantsiaalne põhikord, kui põhiseadus annab igaks elujuhtumiks sisulise vastuse küsimusele. On ka raamkord ühteaegu. Annab ette raami, mille piires seadusandja saab vabalt tegutseda. ● Kui põhiseadus kehtib, siis tuleb teda tõsiselt võtta ja järgida. Seda saab realiseerida ainult kohus. VI Riigikohtu pädevuse ulatus § 152 lg 2 tunnistab kehtetuks 1
annaabi.ee 
