· Roseni deklaratsioon oli 1739. aastal Liivimaa maanõuniku Otto Fabian von Roseni (16831764) sõnastatud talupoegade ja mõisnike suhteid kajastav dokument. Roseni deklaratsiooni aluseks sai Virumaa Vohnja mõisa möldri Jaani kaebus oma mõisniku Heinrich von Baeri vastu. Jaan süüdistas mõisnikku ülemäärases maksude nõudmises ja vägivallas. Kohalikes kohtuastmetes õigust saamata pöördus Jaan kaebusega keisrinna Anna poole, kes saatis selle läbivaatamiseks justiitskolleegiumile, sealt pöörduti selgituse saamiseks Liivimaa rüütelkonna Maanõunike Kolleegiumi poole. Vastuse saatis 30. novembril 1739. aastal maanõunik Otto Fabian von Rosen. See on läinud ajalukku Roseni deklaratsiooni nime all. Rosen väitis: · talupoeg on juba maa vallutamisest alates pärisori; · mõisnik võib teda kohelda oma äranägemisel; · nii talupoeg kui tema varandus kuuluvad mõisnikule; · mõisnikul on õigus talupoega pärandada ja müüa;
seaduste koostamises ning kubermangude valitsemises. Rüütelkonnad valisid oma liikmestkonnast kohtunikke ja luteri kiriku konsistooriumi liikmeid. Rüütelkonna tegevust juhtisid iga 3.a tagant kogunenud maapäevad, millest võtsid osa kõik aadlimartikklisse kantud aadlikud. Eestimaa rüütelkonna eesotsas oli rüütelkonna pealik. Kohtupidamine Eestimaa kubermangudes allutati 1718.a kohtualluvust ja regulatsioone koordineerivale Liivimaa, Eestimaa asjade justiitskolleegiumile. Ainuke märkimisväärne muutus oli Tallinna ja Riia linnusekohtute kaotamine 1710.a. Kriminaalõiguses rakendati Eesti aladel 18saj edasi Rootsi riigis kehtinud Karl V kriminaalõigust, ag aka Venemaa kriminaalõigust. Eesti alal tõi Venemaa koosseisu kuulumine kaasa muutuse õiguskultuuri tasandil. Satuti uude kultuurivööndisse. Venemaa seisutse tabel. Siinsed vabad seisused pidid määratlema vastavalt sellele uuele
(üle 60 väljaande) August Wilhelm Hupel sündis 1737 aastal Saksi-Weimaris, tuli pärast ülikoolis õppimist Riiga, töötas alguses koduõpetajana, hiljem pastorina Äksis ja Põltsamaal. Tunnustusena tema teoste eest valis Tartu ülikool ta kaks korda audoktoriks: filosoofia ja teoloogia alal. Ühiskondlik-poliitilistes vaadetes konservatiiv, toetas Katariina II valgustusaegse uuenduslikku poliitikat. Roseni deklaratsioon Dokument, mille esitas 1739 aastal Vene justiitskolleegiumile maanõunik Rosen seoses Vohnja möldri protsessiga oma mõisniku vastu ja see võeti kohtuotsuse tegemisel aluseks (Vohnja Jaan saadeti asumisele Venemaale). See polnud seadus, vaid ainult maanõuniku ,,seletus" talupoegade õigusliku olukorra kohta, mille järgi kuulusid talupojad mõisnikule koos pere ja muu omandiga kui orjad. Lastele võis pärisori pärandada ainult riided ja raha. Talupoeg oma perega oli õigusteta objekt, keda võidi nagu muudki omandit müüa, kinkida või vahetada
ja aadli väiksed tsiviilasjad B. Kõrgema astme kohus oli Eestimaal ülemmaakohus(=maanõunike kolleegium kuberneri juhtimisel) ja LM-l õuekohus(president, asepresident ja 11 aadlikust liiget, kellest 2 valiti maanõunike hulgast). · Nende alla käisid aadli kõik kriminaalasjad ja suuremad tsiviilasjad ja maaelanikele II astme kohus C. Kõrgema astme kohtud allusid Peterburi LM ja Eestimaa asjade justiitskolleegiumile D. Eelmise otsused võis veel edasi kaevata Venemaa senatisse(aste C. likvideerus jäädavalt 1783) · Valitsejad ei kinnitanud esialgu Eesti- ja LM seaduste kodifikatsioone (seadused kehtisid eraldi, mh a. 1671 kaaseadustik) ja jälgiti ka Rootsi 1734. a koodeksit: - Kodifitseeritud Balti seadused jõustusid 19 saj keskpaiku(ei sisaldanud 19 saj talurahvaseadusi ja
annaabi.ee 
