printsiibi mõtte ja eesmärgi leidmisele, jättes sõnade tähenduse tahaplaanile. Siin on ettevalmistusmaterjalil palju kandvam roll, kuna need on ainsad allikad lisaks intervjuudele autoritega, mis annavad võimaluse leida õigusakti sätete mõte ja eesmärk. 3 5. Solicitor vs Barrister Ajalooliselt jaguneb Ühendkuningriikide juristkond kaheks: Barristerid ehk advokaadid kes võivad klienti esindada kohtus ja neid saab valida õigusmõistmisega seotud ametitesse. See amet on päritav ehk käib isalt pojale. Solicitorid ehk õigusnõunik/jurist ei või klienti kohtus esindada, ta vastutab kogu kohtumenetlusega seotud dokumentatsiooni ettevalmistamise ja haldamise eest ja on lüliks kliendi ja advokaadi vahel. Tänaseni on säilinud jagunemi, kus solicitorid on jäänud õigusnõunike ja varahaldajate rolli ja
kultuuripiirid ning vallutajad ja vallutatud. Eesti õigusajalugu võib partikulaarselt võtta nii eestlaste õigusajaloona kui ka õiguse ajaloona Eestis ehk siin kehtinud vene, rootsi, saksa õiguse ajaloona. Eesti õigusajaloo põhijooned: partikulaarne (eestlaste õigusajalugu? Siin kehtinud vene, rootsi, saksa õiguse ajalugu?, lääneõigustraditsiooni tunnused (õiguslik pluralism, õiguse autonoomsus, professionaalne juristkond, õigusharidus, õigusteadus) Mõjutegurid: geopoliitiline asend, kultuuripiirid, vallutajad ja vallutatud Muinas-Eesti - Eesti arhailine õigus, asukoht kaubateel, avatus võõrmõjudele, ristiusu vastuvõtmisega seotud tavaõiguse üleskirjutust ei toimunud Vana – Liivimaa (13.saj algus – 1558) – allus paavstile, Saksa-Rooma keisrile, keeruline vertikaaltelg, kultuuride dialoog ka horisontaaltasandil, ilmalik võim,
lahendusi. See kogum pidi olema kõikidele teistele eeskujuks. Leiti, et on loodud õigusloome ideaalne allikas. Tekkisid aga probleemid. Kuna koodeks oli ideaalne, siis tuli välja, et kohtunikud ja juristid ei omanud vastavat taset. Nad olid harjunud tõlgendamisega ning seega oli oht, et nad võivad muuta koodeksi olemust. Tegelikult taheti, et kohtunik oleks ainult avanud raamatu ja leidnud lahenduse. Nõuti ranget koodeksi paragrahvide järgimist. Friedrich II arvates kujutas juristkond endast takistust ratsionaalselt funktsioneeriva õiguskorra vastu. Seadused olid ideaalsed, kuid kohtunikud ja juristid olid oskamatud ning seega on võimatu reforme ellu viia. Filosoof Leibniz arvas, et Rooma õigus on koostatud printsiipide järgi, millega kombineerides on võimalik lahendada kõiki ettetulevaid õiguslikke juhte. Seega on kohtunike ja juristide roll minimaalne. Friedrich II leidis, et see seadustekogu peaks olema eeskujuks ka teistele riikidele
Ta tekib ja muutub algselt nähtamatult ja ebateadlikult nagu keel ja tavad. Alles ühiskonna hilisematel etappidel muutub riikliku seadusandluse protsess teadlikumaks, mille käigus lihtsustub seaduste elluviimine, ebatäpsuste kõrvaldamine ja seaduste muutuvatele oludele kohandamine. Veel arenenumates staadiumides diferentseerub ühiskond elukutsete kaupa. Tekib juristkond ja koos sellega õigusteadus, mis siis areneb edasi kui õigustloov jõud. Õiguse teadvustamata olemus ja muutumine! Realistlik koolkond Rudolf von Ihering (1818-1892). o ,,õigus on inimliku eesmärgi ja arvestuse alusel tehtud töö" ja ,,inimühiskonna vastavate elamistingimuste praktiline realiseerimine" o Õiguse ajaloo ülesandeks on seega ajalooliste faktide seletamine: ,,mis on selle
annaabi.ee 
