Bengt Gottfried Forselius ja õpetajate seminar Sisukord Bengt Gottfried Forseliusest Forseliuse seminari asutamine Forseliuse seminar Forseliuse õppemeetodid Forseliuse seminaari laim ja Forseliuse surm Kasutatud kirjandus Bengt Gottfried Forseliusest U 1660-1688. Harju-Madise pastori Johann Haquinus Forseliuse poeg. Tallinna Ülikoolis. Juristiharidus Wittenbergi ülikoolis. Forseliuse seminari asutamine Luteri kiriku soov õpetada lugeda. Alguses õpetasid köstrid Eestvedajaks sai Bengt Gottfried Forselius. 1684. a. Rajati esimene koolmeistrite kool. Forseliuse seminar Asus Tartu lähedal Piiskopi mõisas. Kestis 2 aastat. Ainus õpetaj oli Forselius. Õpetati lugemist ja usuõpetust, aga ka: · Kirikulaule · Raamatuköitmist · saksa keelt · Arvutamist
· MOLIERE kirjutas ka proosas ja moraalsed taotlusedki olid kohati kahtluse all. · Kui tragöödia lähtus muinasaegade süzeest ja piirdus kõrgest soost tegelastega, siis komöödia peegeldas kaasaegset eluolu KÕIKIDES KLASSIDES. · MORAALSED TAOTLUSED LÄBI TÜPISEERIMISE: - VALEVAGATSEJA- Tartuffe - PAADUNUD ELUMEES- don Juan - IHNUR- Harpagon jt. MOLIERE · Jõuka kaupmehe poeg, juristiharidus · Teatrihuvi ja trupiga rändamine · Komödiograaf, lavastaja ja näitleja · Kuninga soosing etenduse ,,Naeruväärsed eputised" tõttu · Satiir tabas kõrgemaid kihte ühiskonnast, seetõttu tagakiusamine, laim ja kriitika · Kopsuhaigus ja ebaõnnestunud abielu · MENUKAMAD NÄIDENDID: ,,Meeste kool", ,,Naiste kool", ,,Tartuffe",
Need tekstid vormistati kõik sama moodi ja kallite materjalidega sest tegemist oli on püha tekstiga. Kirjalik kultuur hakkab arenema ja selle põhikandjaks on kloostrid, sest seal säilitatakse tekste, kirjutatakse tekste jne. Seal olid olemas nii auditooriumid kui õppekord, ülikoolides oli ja on võimalus suhelda endast targematega või sama tarkadega, kogenud inimestega. Selleks on vaja tegeleda tekstidega, korrata ja lugeda neid. Õigust õpiti läbi kiriku ja kloostrite(kus tekkis juristiharidus) ning on mõlemas väga sarnane. Kristlus annab eetilise kataloogi ja õigust ei saa rakendada ilma eetilise kataloogita. Kristluse ja ristiusustamise periood on oluline, sest ka kirjandus hakkab arendama seda eetilist kataloogi. III Peatükk. Õiguse ristiusustamine 1.Usk ja õigus Varane kirik allus õigusele ja tegeles õiguslike küsimustega. Alates Milano tolerantsusediktist ja kristluse tõusmisest riigikirikuks algas õhtumaal vaimuliku ja ilmaliku võimu koostöö
Need tekstid vormistati kõik sama moodi ja kallite materjalidega sest tegemist oli on püha tekstiga. Kirjalik kultuur hakkab arenema ja selle põhikandjaks on kloostrid, sest seal säilitatakse tekste, kirjutatakse tekste jne. Seal olid olemas nii auditooriumid kui õppekord, ülikoolides oli ja on võimalus suhelda endast targematega või sama tarkadega, kogenud inimestega. Selleks on vaja tegeleda tekstidega, korrata ja lugeda neid. Õigust õpiti läbi kiriku ja kloostrite(kus tekkis juristiharidus) ning on mõlemas väga sarnane. Kristlus annab eetilise kataloogi ja õigust ei saa rakendada ilma eetilise kataloogita. Kristluse ja ristiusustamise periood on oluline, sest ka kirjandus hakkab arendama seda eetilist kataloogi. III Peatükk. Õiguse ristiusustamine 1.Usk ja õigus Varane kirik allus õigusele ja tegeles õiguslike küsimustega. Alates Milano tolerantsusediktist ja kristluse tõusmisest riigikirikuks algas õhtumaal vaimuliku ja ilmaliku võimu koostöö.
annaabi.ee 
