Kui kõigist nendest meetoditest ei piisa ja seaduses ei leidu vajalikke pidepunkte konkreetse kaasuse üle otsustamiseks on kohutnik õigustatud ja kohustatud looma õigust. Kohtunik otsustab, mis on üksikjuhtumil õigem. A. Aarnio. Õiguse tõlgendamise teooria. Tallinn, 1998, lk 121-171 R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2004, lk 140-167. IX teema. Õigusteadus ja õigusteaduse õppimine 1. Kas õigusteadus on olemas? 2. Kui vana on õigusteadus? 3. Jurisprudentsist väärtusjurisprudentsini. 4. Juristiks tuleb õppida. 5. Akadeemilise õigushariduse traditsioonid Euroopas. 1. Kas õigusteadus on olemas? I. Kant: teadus on iga õpetus, kui ta oli süsteemselt terviku tunnetamine. Ülikoolide ja akadeemiate motoks on olnud ,,asjade põhjuste tundmaõppimine". Paljud arvavad, et õigusteadus pole teadus, sest väited ei ole väga täpsed (nagu nt matemaatikas) ega konkreetsed, kõike ei saa puhta loogika järgi lahendada.
Õiguse eelastmed annavad tunnistust inimühiskonna organiseeritusest teatud korrareeglite alusel. Tegemist ei ole õigusega selle traditsioonilises tähenduses, vaid tavaõigusega, kus süsteemsed vaated ja teooriad selle seaalduse kohta puuduvad. Õigusteadusest saab kõneleda seoses Rooma riigi õiguskorra kujunemisega. Rooma õigusteatudust iseloomustab eelkõige selle ratsionaalsus. Ajalooliselt kuulub õigusteatudse tekkimie III eKr. Just siis formeerus antiikne jurisprudents. 3. Jurisprudentsist väärtusjurisprudentsini. Juristi peamistetegevusvaldkondade kaasajale omaseid jooned kujunesid V ja VI sajandil pKr. Rooma õigusteaduses ei olnud seadustel eritilist rolli. Seega võib rääkida õigusteadlaste arvamusest kui õiguse allikast. Rooma õigusteadusel on järgnevad arenguetapid: eelklassikalile, varaklassikaline, kõrgklassikaline ja hilisklassikaline. Eelklassikalist perioodi Rooma õigusteaduses iseloomustab huvi olulisemate reguleerimisvaldkondade vastu
Eetika all mõistetakse tavaliselt käitumise teooriat, moraali (eesti vaste kõlblus) all aga selle praktikat. Eetikat nimetatakse vahel ka moraalifilosoofiaks ja moraali asemel kasutavad mõned teadlased sõna eetos. Eetika ei kirjelda, mida on kusagil kombeks olnud teha või keelata. Eetika püüab vaid põhjendada, miks on vaja midagi keelata või lubada. Eetika sõltub ka jurisprudentsist, mis taotleb riigi tasandil tasakaalu nii üksikisiku kui ka ühiskonna õiguste ja kohustuste vahel. USA-s räägitakse väga palju ärieetikast (business ethics). Saksamaal on kombeks jagada nimetatud problemaatika kahte ossa (Meel, 1997). Ettevõtluseetika (Unternehmungsethik), mis käsitleb ainult ettevõttesiseseid eetilisi prob-
hääbumine, pandektistika, mõistejurisprudents. Mõnikord need samastatakse. Õiguse ajaloo seisukohalt läheb lahku dogmaatika ja õiguse ajalugu kui teadus. Mõiste jurisprudentsist areneb välja huvijurisprudents (hiline Ihering), Filip Heck?? Ajalugu Sotsiaalpoliitiline taust BGB Code Civil Saksa rahvusriik on alles tekkinud. Sellele Revolutsiooniga pääsevad kodanlased elneb Preisi-Prantsuse sõda, mille Saksamaa võimule. Revolutsiooniline seadusandlus: võidab
annaabi.ee 
