1. LEGISLATIIVAKTIDEKS vastu võetud riigi legislatiivorganite poolt - seadusandliku riigivõimu õigusaktid e legislatiivaktid (seadused); 2. HALDUSAKTIDEKS vastu võetud riigi eksekutiivorganite poolt - täidesaatva riigivõimu õigussaktid e haldusaktid (määrused, korraldused, käskkirjad), kohaliku omavalitsuse õigusaktid loetakse samuti haldusaktideks; 3. JURISDIKTSIOONIAKTIDEKS - vastu võetud riigi jurisdiktsiooniorganite poolt- jurisdiktsioonilised aktid (kohtuotsused, määrused, erimäärused). Sellist liigust võib nimetada õiguse allikate formaalseks liigituseks. Kui võtta aluseks põhite, millist ülesannet õigusakti õiguskorras täidab, siis saame järgmise liigituse: 1. LEGISLATIIVFUNKTSIOONI TÄITEV ÕIGUSAKT; 2. HALDUSFUNKTSIOONI TÄITEV ÕIGUSAKT; 3. JURISDIKTSIOONILIST FUNKTISOONI TÄITEV ÕIGUSAKT; Taolist liigitust võib nimetada funktsionaalseks liigituseks.
Õigusaktid moodustavad hierarhia ning kõrgemal asuvad aktid on alati kohustuslikud madalamate suhtes. 2.2 Õiguse allikate liigid Kui võtta aluseks õigusakti vastuvõtnud organi tegevuse sisu, siis jaotuvad õiguse allikad: 1. LEGISLATIIVAKTID – vastu võetud riigi legislatiivorganite poolt 2. HALDUSAKTID – vastu võetud eksekutiivorganite poolt 3. JURISDIKTSIOONIAKTID – jurisdiktsiooniorganite poolt See on formaalne jaotus. Kui võtta aluseks põhimõte, millist ülesannet õigusakt õiguskorras täidab, võib jaotada: 1. LEGISLATIIVFUNKTSIOONI TÄITEV ÕIGUSAKT 2. HALDUSFUNKTSIOONI TÄITEV ÕIGUSAKT 3. JURISDIKTSIOONILIST FUNKTSIOONI TÄITEV ÕIGUSAKT See on funktsionaalne liigitus.
Õiguse allikad (2). (Slaid 6) Kui klassifitseerida õiguse allikaid õigusakti vastuvõtnud organi tegevuse sisu järgi, saame n-ö õiguse allika formaalse jaotuse: 1) riigi seadusandlike organite (legislatiivorganite) vastu võetud õigusaktid ehk seadusandlikud aktid (legislatiivaktid); 2) riigi täitevorganite (eksekutiivorganite) vastu võetud õigusaktid ehk haldusaktid (eksekutiivaktid) ja 3) riigi seadust rakendavate organite (jurisdiktsiooniorganite) vastu võetud rakendamisaktid (jurisdiktsiooniaktid). Kui klassifitseerimise aluseks võtta see, millist ülesannet õigusakt õiguskorras täidab, saame n-ö õiguse allika funktsionaalse jaotuse: 1) seadusandlikku funktsiooni (legislatiivfunktsiooni) täitev õigusakt; 2) haldusfunktsiooni (eksekutiivfunktsiooni) täitev õigusakt ja 3) rakendamisfunktsiooni (jurisdiktsioonilist funktsiooni) täitev õigusakt.
Õigus sisaldub seadustes. Lõppastmes taanduvad nii seadusõigus kui ka tavaõiguskontinentaalses õiguses kirjutatud õiguseks. Õigusakti vastu võtnud organi tegevuse sisu järgi jaotuvad õiguse allikad (formaalne jaotus): 1. Legislatiivaktideks vastu võetud riigi legislatiivorganite poolt. 2. Haldusaktideks vastu võetud riigi eksekutiivorganite poolt. 3. Jurisdiktsiooniaktideks vastu võetud riigi jurisdiktsiooniorganite poolt. Õigusakti ülesande järgi õiguskorras (funktsionaalne liigitus): 1. Legislatiivfunktsiooni täitev õigusakt. 2. Haldusfunktsiooni täitev õigusakt. 3. Jurisdiktsioonilist funktsiooni täitev õigusakt. Õigusaktide materiaalne liigitus: õigusakt õiguse allika tähenduses saab materiaalselt olla vaid õigusnormi sisaldav akt. Õiguse allikate liigituse aluseks koht õiguskorras, hierarhiline iseloom (vertikaalne liigitus): 1. Seadused 2
normidega tingimata arvestama ( EV põhiseaduse §3). 352. Milline on õiguse allikate formaalne jaotus ja funktsionaalne liigitus? Kui võtta aluseks õigusakti vastuvõtnud organi tegevuse sisu, siis jaotuvad õiguse allikad: 1.LEGISLATIIVAKTIDEKS – vastu võetud riigi legislatiivorganite poolt; seadusandlus, seadusandlik võim – legislature. HALDUSAKTIDEKS – vastu võetud riigi jurisdiktsiooniorganite poolt; See on õiguse allikate formaalne jaotus. Kui võtta aluseks, millist ülesannet õigusakt õiguskorras täidab, siis saame järgmise liigituse: 1. LEGISLATIIVFUNKTSIOONI TÄITEV ÕIGUSAKT 2. HALDUSFUNKTSIOONI TÄITEV ÕIGUSAKT 3. JURISDIKTSIOONILIST FUNKTSIOONI TÄITEV ÕIGUSAKT jurisdiktsioon - õiguse-, kohtumõistmine; võimkond See on õiguse allikate funktsionaalne liigituseks. 353
annaabi.ee 
