jurisprudentsi nõuetele ning põhiseadusele. Õigusaktid moodustavad hierarhia ning kõrgemal asuvad aktid on alati kohustuslikud madalamate suhtes. 2.2 Õiguse allikate liigid Kui võtta aluseks õigusakti vastuvõtnud organi tegevuse sisu, siis jaotuvad õiguse allikad: 1. LEGISLATIIVAKTID – vastu võetud riigi legislatiivorganite poolt 2. HALDUSAKTID – vastu võetud eksekutiivorganite poolt 3. JURISDIKTSIOONIAKTID – jurisdiktsiooniorganite poolt See on formaalne jaotus. Kui võtta aluseks põhimõte, millist ülesannet õigusakt õiguskorras täidab, võib jaotada: 1. LEGISLATIIVFUNKTSIOONI TÄITEV ÕIGUSAKT 2. HALDUSFUNKTSIOONI TÄITEV ÕIGUSAKT 3. JURISDIKTSIOONILIST FUNKTSIOONI TÄITEV ÕIGUSAKT See on funktsionaalne liigitus.
Õigusaktid peavad olema materiaalselt õiguspärased. See üldine pm tähendabki õigusakti sisu vastavust kehtivale õigusel. Liigid: Kontinentaalset õigussüsteemi nim sageli ka seadusõiguseks. Õigus sisaldus seadustes. Lõppastmes taanduvad nii seadusõigus kui ka tavaõigus konstinentaalses õiguses kirjutatud õiguseks. Aluseks õigusakti vastuvõtnud organi tegevuse sisu (õiguse allikate formaalne jaotus): legislatiivaktid, haldusaktid, jurisdiktsiooniaktid. Millist ül-t õigusakt õiguskorras täidab (funktsionaalne liigitus): legislatiivfn-i täitev õigusakt, haldusfn-i täitev õigusakt, jurisditsioonilist fn-i täitev õigusakt. On võimalik ka materiaalselt liigitada. Koht õigussüsteemis: seadused, seadusest madalamal olevad õiguse allikad. Tegu on vertikaalse liigitusega. Horisontaalne liigitus (kkuline teatud õigusvaldkonda): eraõigusesse kuuluvad, avalikku õigusesse kuuluvad. 3. Õiguse allikad Eesti õiguskorras: 3.1
Kas ta peegeldab seda olemuslikkust, mida ta peaks? Tegu on väga olulise küsimusega. Oluline on see, mida me kirja paneme. EI saa huupi lahmida seaduste loomisega. Õigusallikate liigid: Toetuvad klassifikatsioonidele. Enne kui asud klassifitseermina, tuleb määratleda liigituse alused. Kohad, kus me leiame õigust on väga erinievad, ainult üldnimetus on seadus. Kiu võtta seaduseallikaks õigusakti vastu võtnud organi tegevus, siis liigituvad seadusallikad legistlatiiv-, haldus- ja jurisdiktsiooniaktid. Kui võtta aluseks põhimõte, mis ülesanne akt täidab: legistlatiiv, haldus ja jurisdiktsioonifunktsioon. Võib ka materiaalne, sisu järgi, kuid seda ainult juhul, kui nad on juba funktsiooniliselt määratletud. Võib ka valdkonna järgi - era ja avalik. Liigitus koha alusel - hierarhia, on iseloomulik kõigile M-E õiguskordadele, olgu ta siseriiklik või Euroopa õiguse oma. Võime piltlikult kujutleda nende kogumikku püramiidina. Rahvuslikuõiguse püramiidi
(Slaid 6) Kui klassifitseerida õiguse allikaid õigusakti vastuvõtnud organi tegevuse sisu järgi, saame n-ö õiguse allika formaalse jaotuse: 1) riigi seadusandlike organite (legislatiivorganite) vastu võetud õigusaktid ehk seadusandlikud aktid (legislatiivaktid); 2) riigi täitevorganite (eksekutiivorganite) vastu võetud õigusaktid ehk haldusaktid (eksekutiivaktid) ja 3) riigi seadust rakendavate organite (jurisdiktsiooniorganite) vastu võetud rakendamisaktid (jurisdiktsiooniaktid). Kui klassifitseerimise aluseks võtta see, millist ülesannet õigusakt õiguskorras täidab, saame n-ö õiguse allika funktsionaalse jaotuse: 1) seadusandlikku funktsiooni (legislatiivfunktsiooni) täitev õigusakt; 2) haldusfunktsiooni (eksekutiivfunktsiooni) täitev õigusakt ja 3) rakendamisfunktsiooni (jurisdiktsioonilist funktsiooni) täitev õigusakt. Kui lähtuda sellest, milline on õiguse allika juriidiliselt jõust tulenev koht õiguskorra
187 NB! Viimati esitatud skeemi osas palun analüüsida, kuidas seda on võimalik täiendada ja kas ja kuidas on seda võimalik ka teisiti esitada. Arutasime seda seminaril. Vt lisatud skeeme. 188 ÕIGUSAKTIDE FUNKTSIONAALNE LIIGITUS LEGISLATIIFUNKTSIOONI TÄITEV ÕIGUSAKT HALDUSFUNKTSIOONI TÄITEV ÕIGUSAKT JURISDIKTSIOONILIST FUNKTSIOONI TÄITEV ÕIGUSAKT JURISDIKTSIOONIAKTID Iga riigi normatiivaktid moodustavad hierharhilise süsteemi, milles kõige kõrgemaks aktiks 189 on seadus. Eesti õiguskorra kohustuslikud õiguse allikad on rahvusvahelised lepingud; Euroopa Liidu aluslepingud, määrused ja otsekohaldatavad direktiivid; EV seadusandliku pädevusega institutsioonide seadused ja määrused; Riigikohtu lahendid; tava, kui see ei ole vastuolus seadusega.
annaabi.ee 
