Objekt 3.Sisu 8) Juriidilised isikud omavad A)Teomvõime B)Õigusvõime 9) Õigus jaguneb: Eraõgius ja avalik õigu Õiglus otsusttus kuidas inimest kohelda ja millised asjaolusid arvesse võtta Õiguskinldus tähendab inimese usaldust, ja sarnasuse realiseermist Õigussuhte struktuur: Pooled ehk subjektid käitumist reguleeritakse õiguse normidega Objektid materjaalsed või sotsiaaled huvid,mille puhul tekkist vastav ühiskondlik suhe Sisu pool õigused ja kohustused Juriidlised isikud ja füüsilise isikud (jaguneb teovõime, õigusvõime)
pKr, eepiline kirjandus 500 eKr - 500 pKr, klassikaline kirjandus 500 - 1500 pKr). Vana-india mõistes kirjandus on luule. See saab alguse eepikast ning tuleneb emotsioonidest. Saskritikeelne kirjandus jaguneb viide põhigruppi: · veedade kirjandus vana india - 1500-500 ekr. Pühakiri, püüab sõnastada maailma olemust ja inimese kohta selles. Esitavad maagilisi loitse · tehniline kirjandus juriidlised, ajaloolised teosed 500 ekr 1500 pkr. Sutra kui tehniline kirjandus, õpetus, kasutusjuhend. · eepika 500 ekr 500 pkr. Mahabaratha ja Ramajana. Eepiline luule ja lüürika. · klassikaline kirjandus 500 ekr -1500 pkr. Klassikalised india muinasjutud. Need on ka kõigi meile tuntud muinasjuttude algupärad. · budistlik kirjandus 500 ekr 1500 pkr. vastandub veedadest pärit hindu pärimusele. 10
Rahvusvaheliselt üldtunnustatud inimõigusi ei tohi kodaniku õigus piirata. 41. Juriidilised faktid mõiste ja liigid: Juriidilised faktid - õigusnormid seostavad õigussuhte tekkimise muutumise lõpu teatavate asjaolude tekkimisel. Sisaldavad õigusnormi hüpoteesis. Tekkimise iseloomust sõltuvalt: 1) Juriidilised sündmused a) absoluutsed - ei sõltu inimtahtest b) suhtelised - teke sõltub inimesest, edasine protsess enam mitte 2) Juriidlised teod - tegevus või tegevusetus, millega seadus seostab õigussuhte tekke, muutumise, lõpu a) õiguspärased · juriidilised toimingud - tekivad seaduse alusel, kuid kavatsust selleks ei olnud · haldusaktid - adresseeritud konkreetsele isikule · juriidilised tehingud era- või tsiviilõiguses b) õigusvastased
Isik, kes tegi tehingu, kuigi ta oli oma elukohariigi õiguse järgi teovõimetu või piiratud teovõimega, ei või oma teovõime puudusele tugineda, kui ta oleks olnud teovõimeline selle riigi õiguse järgi, kus ta tehingu tegi. See ei kehti juhul, kui teine pool tema teovõime puudusest teadis või teadma pidi. Notariaalsete tehingute tegemisel lasub notaril kohus kontollida, kas isik on teovõimeline. Juriidilised isikud: Juriidlised isikud jagunevad eraõiguslikeks ja avalik-õiguslikeks. Asukohaõigus vs asutamisriigi õigus: Asukoht on seotud kohaga, kus juriidilise isiku üle teostatakse kontrolli. Reeglina on selleks juriidilise isiku juhtorganite tegutsemiskoht, mis võib erineda asutamiskohast. Juriidilise isiku õigusvõime ja teovõime: Eraõiguslikult juriidilisel isikul algab õigusvõime registreerimisel ja avalik-õiguslikul seaduses sätestatud ajast.
võib pärandaja moodustada eluajal sihtasutuse, siis sihtasutus pärib tema vara. 3.3.2. Avalik-õiguslikud juriidilised isikud Mõiste - Vt. TsÜS §25 lõige 2 §25. Eraõiguslik ja avalik-õiguslik juriidiline isik (2) Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. 1. Riik 2. Kohalik omavalitsusüksus Juriidlised iskud, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel; asutajateks: seadusandja; pmst saame anda juriidiliste isikute kohta ammendava loetelu. 3. Tartu ülikool (llikmeskond üliõpilased, õppejõud) 4. Rahvusringhääling 5. Eesti Pank 6. Rahvusooper Estonia 7. Haigekassa (pole liikmeskonda, sihtasutuse-tüüpi) 8. Töötukassa (pole liikmeskonda, sihtasutuse-tüüpi) 9. jne
võib pärandaja moodustada eluajal sihtasutuse, siis sihtasutus pärib tema vara. 3.3.2. Avalik-õiguslikud juriidilised isikud Mõiste - Vt. TsÜS §25 lõige 2 §25. Eraõiguslik ja avalik-õiguslik juriidiline isik (2) Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. 1. Riik 2. Kohalik omavalitsusüksus Juriidlised iskud, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel; asutajateks: seadusandja; pmst saame anda juriidiliste isikute kohta ammendava loetelu. 3. Tartu ülikool (llikmeskond – üliõpilased, õppejõud) 4. Rahvusringhääling 5. Eesti Pank 6. Rahvusooper Estonia 7. Haigekassa (pole liikmeskonda, sihtasutuse-tüüpi) 8. Töötukassa (pole liikmeskonda, sihtasutuse-tüüpi) 9. jne
annaabi.ee 
