Materjalitehnika instituut Kodutöö nr 2 Valmistustehnoloogia valik - trükipress Tallinn 2012 1 Detaili konstruktsiooni lühianalüüs Detailiks on trükimasinast pärit templivars, mille otsa käib templimärk/raud, mille funktsiooniks on trükikirja tekitamine paberkandjale. Esialgse vaatluse põhjal tundub detaili konstruktsioon üpriski lihtne, kuna tegu on lihtsustatult lehtmetallist jupiga, mille paksus ca 1 mm. Lihtsus väljendub ka painete olematusest antud konkreetse detaili puhul. Eelöeldut silmas pidades võiks toote valmistamiseks kasutada survetöötlust täpsemalt lehtstantsimist. Allpool kirjeldatud illustratiivselt lehtstantsimise põhimõtteid. Joonis Lehtstantsimise lühikirjeldus Detaili elementide valmistamise võimalikkus: Tabel Valmistustehnoloogiate võrdlus Detaili elemendid Survetöötlus Valutehnoloogia
Paigutame ja võtame ära et näha palju on segu jäänud plaadi taha küljele. Kui seal on u 80 90 % on enam vähem korras. Kontroll tuleks teostada iga uue segu järel. 8. Vuukimine. Puhastad vuugid segust. Teed vuugi segu täpselt nii nagu on pakendi juhise peal kirjas ja lased paisuda umbes 15 min. Nüüd kontrollid et vuuk oleks puhas ja kui segu ära paisunud hakkad segu kandma kummi lapitsale ja sellega risti-rästi tõmmetega vuukidesse. Pärast tihendad vuugid kaabli jupiga. Ja viimaseks teed nurga vuugid sinna lisad teibi mõlemale poole siis kannad silikooni vahele ja tõmbad seebise näpuga üle, et vuuk jääks tihe. Ja lõpuks eemaldad teibi mõlemalt poolt. Ja pesed plaadid vuugi segust puhtaks. 9. Järelhooldus. Järelhoolduse ajal kannad vaha, silikoon õli või vaike pinna peale nii et see täidaks vuugid, et seda oleks piisavalt palju. Peale kandmist pesed puhtaks ja eemaldad ülejäägid. Järelhoolduse eesmärk on lihtsustada plaatidud pindasid.
suurt huvi avangardistlike kunstisuundade vastu. 1957. aastal valmis esimene kohmakas katsetus abstraktsioonis, milleks Maran kasutas poolikuid värvituube kunagi Konrad Mäe poolt tema emale kingitud "Kompositsioon valge jupiga" 1962, guass maalikastist. Maran: "Mingit isikupära ega stiili ma esialgu kujundada ei püüdnud. Selle järele ei olnud tarvidust ja see ei tulnud mõttesegi, tahtsin lihtsalt proovida, mis välja
- baasiahela takistus Rbe=R1R2/(R1+R2) olgu võimalikult väike, ärgu ületagu emitteritakistust R4 rohkem kui 5 korda. - Emitteriahela takisti R4 tekitab astmes NEGATIIVSE TAGASISIDE ja on suurusjärgus 300 oomi ... 1k. Selline väärtus annab normaalse temperatuuristabiilsuse ja ka sõltumatuse konkreetse transi võimendusest. - Kui R4 skeemis puudub, on targem ühendada trans nagu järgmisel joonisel. Rakendused. Mingi skeemi toitepinget saab teatavasti stabiliseerida sellise jupiga nagu stabilitron. Suuremat voolu tarbivate seadmete puhul lülitus ei kõlba sest siis tuleks eeltakistit R1 vähendada. See aga viib voolu suurenemisele läbi stabilitroni ja lõpuks tarbib ta rohkem kui asi ise, kuumeneb üle ja põleb maha. Kasutame transistori omadust voolu võimendada. Skeemis hoitakse tarnsi baasipinge ja järelikult ka baasi vool paigal stbilitronil tekkiva muutumatu pingega. Väljundpinge püsib paigas, kuna baasivool oli paigas
Kohale kutsutakse õpetaja kes peab probleemi lahendama. 24. Täiskasvanud õpilased, alles algajad, on piisavalt laisad, et minna puumaja nurga taha suitsetama ja tõmbavad kohe puumajas sees suitsu ette. Tsäksist tekkinud tule tagajärjel läheb aga puumajas olev tolm põlema ja tekib plahvatus. Kiirabu ja tuletõrje kohaletulek. 25. Puumaja majakene on juba üsna vana. Ega keegi ei ole ka viitsinud seal lage korda teha. Mõni üksik koht on aga parandatud laua jupiga. Nüüd juba piisavalt vanas majas hakkasid need lauajupid alla kukkuma. Vaene õpilane aga sai ühega neist pihta ja kukkus elutult pikali maha. Tema ümber kogunes suur vereloik. 26. Õpetaja oli õpilase suhtes natukene ebaõiglane ja õpilane sai vihaseks tõmmates peitliga üle õpetaja rindkere. Õpetaja läks vigastusega haiglasse. 27. Tüdruk tegi puitlasergraveerimis masinaga oma puust kellale numbreid. Ühel hetkel ta
Istikuadraga lõigatakse juurevõsud lahti emataimest vähemalt 20 cm kauguselt. · Seejärel kogutakse istikud kokku, sorteeritakse. Standardile vastavad istikud lähevad müüki, teised istutatakse istikutekooli. · Maapealne osa lõigatakse tagasi 20 cm kõrguselt. · Parem on istandikust varuda istikuid suve esimesel poolel (juunis), sest siis ei ole emataimede haigused jõudnud veel noortele taimedele levida. Sellisel juhul kaevatakse istikud välja rõhtjuure jupiga ja istutatakse puukooli järel kasvama 10...15 cm vahedega. · Kärpimist ei tehta, kuid kindlasti on tarvis korralikult kasta. Sellised istikud võib sügisel üles võtta ja saata müüki või uue istanduse 27.04.2016 rajamiseks. Marje Kask 64 Juurevõsudega paljundamine 27.04.2016 Marje Kask 65 Juurevõsudega paljundamine 27.04.2016 Marje Kask 66
IHL – internet header lenght. Ütleb, kui pikk on päis ehk millal algavad andmed (miinimum IHL =5). DSCP – different service caud point. Ütleb millise teenusega on tegemist. ECN – optional. Annab teada, kui võrgus on tekkinud ummikulaadne toode. Kogupikkus – päise + andmete pikkus Identifitseerimine – oluline kui info on fragmenteeritud, et teada, millise jupiga on tegu (järjekorrastamisel) Lipud – ühebitiline muutuja (1 või 0). o DF – Don’t fragment (1 – ei tohi fragmenteerida) o MF – more fragments ( 1 – näitab, et fragmente tuleb veel) Fragmendi nihe – mitmendast baidist algusega võrreldes fragment algab – kus fragment asub. TTL – Time To Live – Mitu ühikut (sekundit, hüpet) antud pakett elab. Kasutatakse, et pakett ei jääks võrgus lõputult ringlema.
annaabi.ee 
