..(jääb mõtlema)Aa...ja tooga tähendas roomlaste pidulikku rõivast.(vaatab jahmunult praktikanti)Teie küll roomlanna pole. Praktikant : Mina pole jah.Kus te siia satusite? Vahur Made : Ma jalutasin ja mõtisklesin Rooma ajaloost.Ma olen ju ajaloolane.Kas te teate,kes on veinivalmistamise kaitsja? Praktikant(jääb mõtlema) : Ei tule meelde küll , aga õhtu on juba hilja peale läinud. Vahur Made : Vabandust!Ma olen ju teie majas.Palun väga vabandust.(lahkub) Praktikant : Oi jummel küll.(vajutab jälle rohelist nuppu.Sisse tulevad DoodleJumpi fännajad) Fännaja 3 : Kas sul on telefonis Doodle Jump?Sul peab see kindlasti olema? Fännaja 1 : Ilma Doodle Jumpita oleks elu kole. Praktikant : Ma ei teagi ,mis see Doodle...mis asi see oli? Fännaja 2 : Doodle Jump.See on üks mäng ,kus sa pead ,,doodeldama" ja võimalikult suure skoori saama.Minul on juba 61 859 punkti. Praktikant : See on küll tore.Aga selgitage täpsemalt.
koristamine, väike etüüd, et oleks lõbusam. Tänaval ära tuntakse? Rolli imidz jääb külge? PV Ei tunta, nina ma kaasas ei kanna, ette ei pane, kodus tagavaranina pole ja üleüldse leppisime kokku, et väljaspool telekat lasteaedades, kultuurimajades me nendes rollides laulmas, tantsimas ei käi. Muidu tõesti me jääkski Buratino rollidesse. Kuidas iseloomustaks teid vanaema, parim sõber, (tulevane) laps ja suurim vaenlane? PV: Vanaema: Oh jummel! Mina näen teda ju nii harva. Kui televiisoris ei näitaks, ei tea, kas tunnekski ära. Mõnikord tuleb ja siis ka ainult korraks ja kihutab aga jälle edasi. Üks Viljandi ja Tallinna vahet kihutamine kogu aeg. Kõhnaks on jäänud, pole vist aega süüagi!? Vaenlane: Tegi kaks filmi ja nüüd arvab, et on staar. Kütab rämeda papi eest elu lõpuni seda Buratinot teha, endal on nagunii ammu kopp ees. Mida ta üldse teinud on? Peale selle lastesaate? Ja siis arvab, et iga mees
OSVALD: Ei. Sellega ei ole midagi. Mitte vaevumärgatavalt. Valgus kaob. midagi. OSVALD (sätib end magama ja mögiseb LAURA: Ei tahaks uskuda, et... mõnusalt enese ette): Ohohoo, jahahaa, kae OSVALD: Muidugi, anna andeks. Imesid kus... Jeerum, jeerum. Vägev värk, võta või saabki ainult uskuda. Uskuda ja igatseda. jäta, ei noh, mis me räägime, oi jummel küll! Armastus on ime. Ta tuleb ei tea kust ja Ei taha kohe rääkidagi... (jne, jpm). läheb ei tea kuhu. Ja tema ainuke mõõdupuu on usaldus, mis tuleb ei tea kust ja läheb ei tea kuhu. Tüütan teid oma jutuga ära. Aga Lõpp. teate, kui oled kaua üksi olnud, siis lihtsalt räägid. (Läheb tagatuppa.) Ma teen teile siia aseme. Ma ei ole ise ka õhtul suur ülevalolija. Mulle meeldivad rohkem hommikud. Õhtul kipud minema puntrasse.
Vaatavad Osvaldiga tõtt. Mees hakkab hingeldama - lõpustes lõppes vist õhk. Tõuseb, vaatab pirni laes, see heidab aina heledamat valgust kuni põleb läbi. Mees lahkub. Läbi akna valgub tuppa kerget mööduvat kuldset kuma. Osvalt läheb akna juurde ja lehvitab vaevumärgatavalt. Valgus kaob. Osvald sätib end magama ja mögiseb mõnusalt enese ette: OSVALD: Ohohoo, jahahaa, kae kus... Jeerum, jeerum. Vägev värk, võta või jäta, ei noh, mis me räägime, oi jummel küll! Ei taha kohe rääkidagi... (jne, jpm.) Lõpp. 55
annaabi.ee 
