Tänapäeva üht osa probleemidest mõjutab raha. On ilmselge, et tänapäeva maailmas on võimatu elada ilma rahata, kui ümberringi valitseb tugev materiaalsus. Raha eest saab osta süüa, riideid, maksta üüri, annetada ja investeerida. Uus põlvkond teab väga hästi, et palju raha võrdub hea eluga. Noortele meeldib tunda, et raha on ja olenevalt inimesest siis sellega kas rohkemal või vähemal määral pillavalt ümber käia. Ostetakse endile kõneaega, ajakirju, jumestusvahendeid ja riideid, sest välimus on üks olulisemaid probleeme. See tõstab enesekindlust, tuju ja sotsiaalset staatust. Suuremates seltskondades tunnevad noored kohustust paremad välja näha. Ainult välimus ei tee aga midagi enesekindlus ja julgus määravad mulje avaldamisel sama palju. Mulje avaldamine teistele inimestele on üks edukuse võtmeid. See kõik on vajalik selleks, et saada endale ihaldatud poiss- või tüdruksõber. Käimine ja kõik sellega kaasnev on väga
üldise moejoonega kaasa käia. Kolmekümnendatel mõjutas filmimaailm moe- ja ilumaailma rohkem kui kunagi varem, muutes rõivad veelgi luksuslikumaks ja säravamaks. Kleidimoes kerkis esile diagonaallõige ning paljas selg nii saavutati seksikus, näitamata liiga sügavat dekolteed. Aastakümne värviks oli kahtlemata plaatinablond. Ulmelist meeleolu süvendasid soengutesse kinnitatud briljant- või kristallehted. 1930ndatel peeti meikimist kohustuslikuks. Naised kasutasid ohtralt jumestusvahendeid, sest ilu oli tehtav ja mitte kaasasündinud. 1940-1950 Teise maailmasõja puhkemisega muutus olukord majanduses väga kiiresti. Kohe tekkis puudus kõigest, sealhulgas ka toidust. Riiete ostmiseks oli vaja nii raha kui ka talonge. Inimestel soovitati kasutada vanu kardinaid, voodilinu, villaseid riideesemeid; kõikjal ajakirjadnuses ilmusid soovitused ja nõuanded, kuidas riideid ümber teha. Traditsioonilistele ehetele tuli leida alternatiive, sest väärismetallid võeti tarvitusele
129). Jumestamisel aastail 1960 – 1970 olid moes suured värvitud silmad, kahvatu nahk ja heledad lopsakad huuled, ikooniks oli modell Twiggy. Kasutati ka valeripsmeid ja pärlmutter lauvärve. Populaarseim lauvärv oli sinine. 60ndail avastati põsepuna ning põski jumestati kõikvõimalikes värvitoonides roosast pärlvalgeni (Sangla 2005: 100). 1990ndatel on tarbija kõigist ajakirjade rohketest nõuannetest üpris häiritud ja ta naudib parimaid kättesaadavaid jumestusvahendeid. Tarbija ootab tippefektiivseid tooteid, näiteks jumestuskreeme, mis ei hakka läikima, püsivaid huulepulki, ultraviolettkiirte eest kaitsvaid jumestuskreeme ja teisi aina täiustuvaid vahendeid. 22 Üheksakümnendate meigiturg on üha enam noorte juhtida (Mulvey, Richards 1998: 200...201). Väga noortel tüdrukutel on suur ostujõud ja nad tunnevad kõiki tippkaubamärke ning
Rahvusvaheline CIDESCO-kool 45.grupp 4. Põsepuna hajutada piki sarnaluud. 5. Huulepulkadest kasutada keskmisest tumedamaid toone. 6. Suu joonistada väiksemaks ja huuletipud jätta ümarad. Joonis 6. Hollywoodi näitlejanna Joonis 7. 20ndate meiginäide ClaraBow 3.2 1930ndad Sellel kümnendil peeti meikimist kohustuslikuks. Nii jumestusvahendeid kui ka kosmeetikatooteid kasutati ohtralt. 1933. aastal algas lauvärvide tööstuslik tootmine ja 1939ndal valmistati esimene veekindel ripsmetuss. Laienes värvivalik ning hakati kokku sobitama huulepulkade ja küünelakkide toone. Sel ajastul tarvitati kosmeetika- tooteid suurtes kogustes. 1930ndate eeskujuks olid filmidiivad GretaGarbo ja MarleneDietrich. 30ndaist inspireeritud meigi tegemiseks: 1. Kulmud teha pikkadeks ja kitsasteks ning kulmuvahe kitkuda laiemaks. 2
sobimatuks. Jumestus oli aga väga kerge ning muuhulgas ei liialdatud ka enam puudriga. Valge alusvärv jäi püsima kogu sajandiks. See saavutati endiselt tsingi ja vismuti abil. Huulevärvi ja põsepuna kasutati tagasihoidlikult, vaid pisut roosat varju ja sedagi püüti peita. Kulmujoon kaldus allapoole ja silmi rõhutati mustade kontuuridega. 19. sajandi keskpaiku hakkas mitmel pool Euroopas müügile tulema tööstuslikult valmistatud iluravitooteid ja jumestusvahendeid. Sajandi lõpupoole kasutati valget alusvärvi, kuid puuder oli juba pisut roosakas või kollaka varjundiga. Puudrit kasutati ohtralt ja jäägid eemaldati seemisnahkse lapi abil. Põsepuna valmistati ka kodusel teel maasikatest, liivateest, karmiinist ja piiritusest. Huulte värvimist peeti veelgi kohatumaks kui põsepuna tarvitamist. Huuled hammustati punaseks. Värviti neid pelargooniumilehtedega või seguga, milles oli võid, mesilasvaha ja punaseid viinamarju