Üks nendest sai nimetuse "Apollo seos". Pikkad lokkis salgud seoti lipsukujuliselt pealaele. Suurt populaarsust omas ka lühike sportlik soeng "Aleksander Makedoonia". Juuksed lõigati järku, lokiti vabalt ja kujundati kaunilt Hiljem kasutati juuste kooshoidmiseks ja kaunistamiseks peavõrusid, lilledest ja lehtedest punutud pärgi KOSMEETIKA Kosmeetikat kasutati kergelt, naised soovisid näha välja kahvatud Iluetaloniks oli Aphrodite Nahka niisutati meega, kaitsti ja jumestati st löödi läikima, oliiviõli abil. Viimasesse segati ka lõhnastamiseks aineid. Oliiviõlisse segatud süsi abil saadi lauvärv ning purustatud rauaoksiidist ruuz. Viimast segati ka mesilasvahaga, et saada pasta huulte kaunistamiseks Mõlemad mehed ja naised lõhnastasid ennast. Parfüümi tehti lilli ja taimi keetes MUSTRID VÄRVID TÜPOGRAAFIA MÖÖBEL TEMPLID Kreeka ehituskunsti tähtsaim ala on templiehitus. Templid ehitati kõrgematesse kohtadesse- linnade
Keha ja vaim oli vaja hoida tasakaalus ja harmoonilises ühenduses. Egiptlastele oli ilu, maagia ja meditsiin elu lahutamatud osad. Vanas-Egiptuses kasutati dekoratiivkosmeetikat juba üle 7000 aasta tagasi. Minkimismoes dikteeris silmade rõhutamine. Kulmudele anti kõrge kaarjas kuju, ripsmed ja kulmud toonitati musta värviga (must galeniid- kohl/ mesdemet). Laod kaeti roheka või sinakasrohelise tooniga, mida saadi rohelisest malanhiidist (roheline vasemaak). Põsed ja huuled jumestati punaka värvitooniga (punane ooker). Kasutati ka puudrit ja lakiti küüsi. Värvivaid pulbreid tavatseti segada vee, rasva või õliga ning neid kanti näole näppude abil. Aplikaatorpulgad avastati alles 4000 aastat tagasi. Arvatakse, et silmade ümbrusesse mitmesuguste ainete määrimine kandis eelkõige infektsioonist hoidumise eesmärki. Silmapõletikesse haigestumine oli väga sage. Vana-Kreekas segasid salve ja õlisid kokku orjad. Nende ülesandeks oli ka oma käskijate keha
Loodusrahvad meikisid end peamiselt maskeeringuteks, sest nad elasid alatises hirmus nähtamatute ohtude ees. Näole kanti eredavärvilisi maalinguid, püüdes sel viisil endale võimalikult hirmuäratavat ja ähvardavat välimust anda. Sõjamaaling oli kohustuslik meestel. Naised, kes liikusid ainult kodupiirkonnas, ei jumestanud end. 1.1 Muinas-India Väljakaevamiste käigus on saadud informatsiooni, et nii mehed kui naised on end jumestanud juba ligikaudu 5000 aastat tagasi. Alguses jumestati ainult näitlejaid, hiljem ka tavalisi inimesi. Näole kanti krohvikiht, mille saavutamiseks kasutati jahu, tärklise ja kannikesejuure segu. Silmade värvimiseks kasutati collyriumi ja antimoni- segu. Kulmukarvad kujundati kõrgeteks kaarteks ja huuled paksudeks. Huulte punane värv sisaldas rohelise pähklipuu korpa, kaktuse- ja maasikamahla. India naine jõudis selliselt jumestatult nii templite seinamaalingutele kui ka ajalooraamatute piltidele. 1.2 Muinas-Egiptus
Uus nägu, kalgim ja kavalam kui varem, jättis ülimalt elegantse mulje. Täismeiki soovitati kanda igal pool ning kosmeetikutel jätkus tööd hommikust õhtuni (Mulvey, Richards 1998: 129). Jumestamisel aastail 1960 – 1970 olid moes suured värvitud silmad, kahvatu nahk ja heledad lopsakad huuled, ikooniks oli modell Twiggy. Kasutati ka valeripsmeid ja pärlmutter lauvärve. Populaarseim lauvärv oli sinine. 60ndail avastati põsepuna ning põski jumestati kõikvõimalikes värvitoonides roosast pärlvalgeni (Sangla 2005: 100). 1990ndatel on tarbija kõigist ajakirjade rohketest nõuannetest üpris häiritud ja ta naudib parimaid kättesaadavaid jumestusvahendeid. Tarbija ootab tippefektiivseid tooteid, näiteks jumestuskreeme, mis ei hakka läikima, püsivaid huulepulki, ultraviolettkiirte eest kaitsvaid jumestuskreeme ja teisi aina täiustuvaid vahendeid. 22
annaabi.ee 
