jälgi 6. aastatuhandest e.K.r . Sumerid elasid seal 4. aastatuhande lõpust e.K.r. Linnriigid. 3. aastatuhande alguses e.K.r tekkis hulk sumerite linnriike: Eridu, Uruk, Larsa, Ki, Ur, Laga, Nippur, Susa jt. Iga linn moodustas omaette sõltumatu linnriigi. Linnad paiknesid kohaliku peajumala templi ümber, suurem osa maad kuulus templile või kuningale. Kuna need riigid olid omavahel alatasa sõjajalal, kaitsesid linnu varasest ajast müürid. Sumeritel oli suur hierarhiline jumalkond, usund ja mütoloogia. Igal linnriigil oli oma kaitsejumalus, kellele oli pühendatud ristküliku kujuline astmiktempel - tsikuraat, mis kõrgus silmapaistvaima ehitisena linna südames. Tsikuraat on massiivne, astmetena ülespoole ahenev torn. Astmete seinad olid mitmete osadega liigendatud ning mitmesuguste vahenditega erivärviliseks tehtud (põletatud tellis, bituumen). Tsikuraadi tipus asus väike tempel, seda peeti
hõberaha vermimine, välissidemed eriti Idamaadega, kreeka tähestik, üle kreekalised religioossed keskused, tekkisid kangelaseeposed (Iljas ja Odüsseia). KLASSIKALINE AJAJÄRK- 500-338 eKr, välisvaenlased, Kreeka – Pärsia sõjad, sisemine konkurents (Sparta-peloponnesuse liit, Ateena-ateena mereliit), Sparta ja Teeba ülemvõimu aeg, 338 eKr makedoonlased vallutasid Kreeka alad. HELLENISM ? 4. Vana-Kreeka usundi iseloomulikud jooned. Panteon (Vana-Kreeka jumalkond) asus Olümpose mäel, antropomorfsed (inimese kujuga jumalad), palju jumalaid, puudus kindel kultus, oma templid. Jumalatega suhtlemine läbi preestrite (valitud, terved, karsked mehed), ohverdamine-põhiline jumalate ausatmise viis(veised, kitsed, lambad, sead), jumalatega suhtlemise templid , oraaklid- Delfi oraakel. Jumalatega suhtlemise viisid: usupidustused, müsteeriumid. Kreeklased panid rõhku hingelisele elule, puudus surmajärgsus. 5
Usk oli seotud riigivõimuga, põhjendas valitseja kui jumalate maise asemiku juhtpositsiooni. Erinev Egiptusega oli, et Mesopotaamias ei peetud kuningaid jumalateks, nad olid riigi ülempreestrina vaid inimliku ja jumaliku maailma vahetalitajad. Seega ei pööratud kuningale kaugeltki nii suurt tähelepanu nagu Egiptuse religioonis. Mesopotaamia jumalad olid peaaegu eranditult inimesekujulised. Nad olid inimlikud, inimestest erinesid nad vaid oma surematuse ja vägevusega. Mesopotaamia jumalkond tipnes kolme suure meesjumalaga - taevajumal Anu oli jumalate isa; tema poeg Enlil oli tormi-, vihma- ja piksejumal; Enlili poeg või vend, maa-aluste vete ja sügavuste isand Ea. Jumalate seas oli tähtis koht taevakehadel. Kuujumal Sin hoolitses kalendri eest, valdas taevalikku tarkust ja tähtede järgi ennustamist; päikesejumal Samas oli kohtumõistja; taeva kuninganna Istar oli viljakuse kehastaja jne Uute linnade esiletõusuga tõusid Mesopotaamia jumalkonna esirinda uues jumalad
Ajalooallikate liigid- suulised, kirjalikud, esemelised Arheoloogia- teadusharu, mis uurib inimkonna ajalugu eelkõige ainelise pärandi põhjal, teostades selleks arheoloogilisi väljakaevamisi. Etnoloogia- teadusharu mis uurib rahvaste kombeid ja ellusuhtumist nii tänapäeval, kui ka minevikus. Rooma religioon Rooma panteon. Riik ja religioon. Ristiusu sünd, levik ja tõus riigiusuks: Jeesus, Peetrus, Constantinus Suur, Theodosius Suur. Rooma panteon- Panteon ehk jumalkond, mille tipus oli Jupiter (taeva-, pikse- ja tormijumal) Riik ja religioon- Religioon sarnanes kreeklaste ja etruskidega. Kreeklastelt oli pärit enamus jumalaid, kes olid roomlastelt uued nimed saanud (Zeus oliJupite; Hera oli Juno; Aphrotite oli Venus) Ristiusu teke - I sajandil Juudamaal tegutsenud jutlustaja Jeesuse õpetus põhines Juutide messia ootusel.Jeesus ,kes maal ringi rännates kuulutas jumalariigi ehk taevariigi peatset saabumist.Jeesus
Peloponnesose sõda- 431- 404 eKr, sõda, mis haaras tervet Kreekat, kuid kus ateenlased said valusalt lüüa spartalastelt Polüteism- usk paljude jumalate olemasolusse ja nende austamisse antropomorfne- jumalad, kes olid inimesetaolised nii välimuselt kui iseloomult. Kreeka religioonile iseloomulik. Olümpose mägi- sellel mäel Põhja-Kreekas elasid mütoloogia kohaselt jumalkond ehk pantheon ehk kreeklased arvasid, et seal elavad nendede jumalad altar- pühamu üks osa, kus ohverdatakse oraakel- ehk püütia ehk preestritar, kes vahendas jumala vastust püütia- ehk oraakel ehk preestritar, kes vahendas jumala vastust Hadese riik- kreeklaste arusaam surnute maailmast / siinpoolse elu lõpus mindi sinna ´´logelema´´ aasta 776 eKr- sinna maani ulatusid olümpiavõitjate nimekiri, mis koostati 5.sajandil
annaabi.ee 
