Mitmehäälne muusika Pärit on mitmehäälne muusika 17nendast sajandist. Hakati kasutama orelit. Oli 2 häälne. Alguses lauldi nii et ülemiseks hääleks oli gregoriuse koraal ja alumiseks koraaliga samas rütmis liikuv viis. Hiljem oli ülemiseks hääleks oma maa keeles olev koor ja alumiseks gregoriuse koraal. Tekkis uus laul motett- See oli polüfoonia aluseks. Polüfoonia lihtsaim laul on kaanon. Renessanss See sai alguse 14 sajand. Kõrgperioodiks oli 16-17 sajand. Laulud jumalavallatud, rõõmsad ,ülistati naisi. Uuslaululiik oli madrigal. Tekkis itaalias 16 sajand oli 4-5 häälne . Tekkisid vaimulikud hümnid. Martin Luther, kes oli kirikumuusika edendaja soovis,et rahvas laulaks kirikus ja oma maa keeles. Tekkis duur ja moll. Põhipillid olid lauto ja orel. Zanrid olid missad- vaimulik teos , mitmeosaline suurvorm. Reekviem- teos surnute mälestamiseks, passion- kristuse kannatuslugu, ooper- lavaline suurvorm , kus lauldakse , ballett- lavaline suurvorm, kus tantsitakse
canzone polüfooniline heli lõi Merulo fruuga eelkäija toccata ja sonata improvisatsioonilised helindid, polnud välja kujunenud kindlat vormi V PÕLVKOND muusika afektiline areng mida sõnad tähendavad, vastav muusika afektiõpetus madrigalis loetakse ooperi eelkäijaks kirikumuusika motett sisaldas madrigalisme polüfoonilised reeglid kaotasid rangust O. Lassus eiras reegleid kirikuisad polnud rahul tema vaimuliku muusikaga olid jumalavallatud sai kuldkannuse ordeni kirjutas Chansone prantsuse armastuslaul villanella Itaalia rahvalik laulutüüp kirjutas kahetsuspsalme vastureformatsiooni vaimus HILISRENESSANSI KIRIKUMUUSIKA Martin Luther gregoriuse koraali asemel hakati laulma lutheri koraali koguduse poolt lutheri koraal saksa protestantlik kirikulaul põhineb värsstekstil on rahvalauluelemente igas salmis korduv viis
322. Kohe algusest peale valisin ma poliitiliseks tegevuseks sirge ja õiglase tee -- hoolitseda oma riigi au, võimsuse ja hea kuulsuse eest, neid suurendada ja hoida. 323. Teiste poolt12 saavutatud edu puhul ei jaluta ma rõõmsana ja säravana turuväljakul, sirutades välja paremat kätt ja õnnitledes heade teadete puhul neid, kes minu oletuse järgi teatavad sellest, kuhu vaja13; ma ei kuula teateid meie riigi edust võpatades, halisedes ja silmi maha lüües, nagu need jumalavallatud, kes mõnitavad meie riiki (just nagu ei mõnitaks nad nii toimides iseendid), kes suunavad oma pilku võõrsile ja ülistavad seda, mis helleenide õnnetuste arvel õnnestub teisel, ja kes väidavad, et nii peab see jääma püsima kogu ajaks ka edaspidi. 324. Ei, kõik jumalad, argu lasku keegi teist seda sündida, vaid sisendage just ka nendele inimestele paremaid kavatsusi ja mõtteid; kui nad aga on parandamatud, siis tehke nii, et nad maal
kolmeteistkümneaastaselt astuda Pantheoni Kekkooli (Ecole Centrale du Pantheon), kus ta varsti võitis kõik auhinnad, mis olid välja kuulutatud kreeka ja ladina keele alal ning teistes humanitaarainetes. Pärast sellest koolist lahkumist õppis poiss hea õpetaja juhendamisel intensiivselt matemaatikat ja astus 1805.a. kuueteistkümneaastaselt paremusjärjestuses teisena Polütehnilisse Kooli. Seal polnud tema elamused mitte just alati meeldivad, sest jumalavallatud kisakõrid pilkasid teda halastamatult, kui ta oma religioossete seisukohtadega liiga avalikult välja tuli. Cauchy ise jäi aga rahulikuks ja püüdis koguni mõnda pilkajatest usule võita. Polütehnilisest Koolist siirdus Cauchy 1807.a. Riiklikku Inseneridekooli (Ecole des Ponts et Chaussees) ja juba varsti anti talle lahendada spetsiaalseid ülesandeid. Kooli lõpetamisel märtsis 1810 usaldati talle eriti tähtis töö. Nii andekal ja töökal noormehel polnud karta bürokraatlikke
inimesed on hundid ja võivad üksteist südamerahuga õgida. Oo, suured filosoofid! Hoidke need kasulikud õpetused oma sõpradele ja oma lastele! Teile tasutakse siis õige pea, ja meiegi ei peaks kartma, et leiame omade hulgast teie jüngreid. Niisugused ongi siis suurepärased inimesed, kellele nende eluajal jagatakse kaasaegsete lugupidamist ja kellele pärast siitilmast lahkumist on varutud surematus! Kui muistsete aegade jumalavallatud kirjutised on hävinud koos nende loojatega, sest veel ei olnud leiutatud inimvaimu jampslike sünnitiste jäädvustamise kunsti trükikunsti[11], siis Hobbesi ja Spinoza ohtlikud unenäod jäävad häbiväärsete mälestusmärkidena igaveseks püsima. Laske käia, suurepärased kirjatükid, mida meie isad oma harimatuses ja lihtsakoelisuses polnud võimelised kokku panema, andke meie järeltulijatele edasi need
annaabi.ee 
