maistest asjadest nagu head road, hea riietus ja armurõõmud ning nad tekitavad tavapärast eluviisi kritiseerides paljudes inimestes surmavihani küündivat meelepaha. Dialoogis "Pidusöök" kirjeldab Platon filosoofi kui targa ja nõmeda vahepealset, kusjuures targad on ainsana jumalad, kuna neil on surematutena ligipääs igavesele tarkusele, ja nõmedad on need, kes peavad ennast surelikena tarkadeks ja arvavad, et nad teavad juba kõike, st peavad ennast jumalasarnaseks ega huvitu enam teadmiste omandamisest. Filosoof oleks siis aga see, et kes surelikuna tunnistab oma küündimatust ja püüdleb pidevalt surematu tarkuse poole. Selle võiks ta aga saavutada alles vabanedes oma surelikkuse seisusest, st surres. Filosoof tegeleb surematu tarkuse, headuse ja ilu püüdlemisega ning teeb seda loomingus (poiesis). Loomingu liikidest on surematusele kõige lähedasem tarkust püüdlev looming, st kaunid kõned ja filosoofilised mõtted
Iga õppimise haru on vastuvõtlik jagunemaks seitsmeks grupiks, selle osad olles seitsme püha planeedi valitsemise all. Seitsmes filosoofia haru, antud mitte üheski eksoteerilises klassifikatsioonis, on TEURGIA, sõna mida kasutati esimesena Aleksandria Neoplatonistide poolt. Sõna Teurgia tähedab ''jumalik töö'' ning oli iidsete poolt defineeritud kui ''Jumala töö tegemist''. Üldmõistetav tõlge assotsieerib selle sõna imedega, aga see tähendab tegelikult jumalasarnaseks saamise teadust ning hõlmab tegelikke protsesse mille läbi muutub inimene filosoofiks, või, nagu iidse seda kutsusid, filosoofia distsipliine. Seega oma seitsmes harus, katab filosoofia kõiki pühasid ja sügavaid õppimise vorme ja selle valdamisel saavutab isik iseenda täiuslikkuse. Ainult filosoofiks muutudes selle termini õigeimas mõttes, viib inimene täide oma eksistentsi eesmärgi. Seetõttu on meie kavatsus pühendada need esimesed kaksteist Õpilaskirja filosoofia printsiipide
Teaduse, tehnika ja meditsiini arengu käigus on looduslikest algainetest isoleeritud puhtad toimeained, nende eeskujul on sünteesitud uusi analoogilise toimega aineid. Sama iidne, kui on psüühikat mõjutavate ainete tarvitamine üldse, on ka kogemus nende negatiivsete omaduste kohta: Diogenes ehk Bakchos oli kaksikloomus. Ühelt poolt lahke ja heatahtlik, võis ta anda inimesele julgust ja jõudu toime tulla erakordsete vägitegudega, muuta ta jumalasarnaseks. Teiselt poolt võis olla aga julm ja kihutada inimese hirmsatele tegudele, muuta ta lausa pööraseks. Dionysose saatjateks ja kaaskondlasteks olid bakhandid - veinist hullunud naised. Dionysosele pühendatud rituaalid toimusid metsikus looduses. Satüürid ja menaadid tormasid ohjeldamatus ekstaasis läbi metsade ja üle mägede. Kuid ülemeeliku vabadusekstaasiga kaasnes alati brutaalne verepidu: kõik ettejuhtuvad metsaasukad rebiti tükkideks, ahnelt õgiti veriseid lihatükke
pettuse teel. Don Juan on nagu kehastunud mask, see mis ta teeb on maskimäng. Oma vaallutused saavutab ta kostüümi abil kasutab kostüümi hiilgust ja sära, silmipimestavat luksust. Miks Don Juani kuju saanud Euroopas nii populaarseks? Oli midagi enamat kui traditsiooniline teatrikuju. Renessansi viimaseks kangelaseks on nimetatud seda Tirso Juani. Temas on nähtud mingi ajastu kokkuvõte renessansi. Renessanss mõtles välja oma titaani ehk üliinimese, kes pidi saama jumalasarnaseks. Sellest ideest tuli välja päratu ego, tarbimisgeenius. Ammu enne Tirsot tõmbas titanismi ideele joone alla Machiavelli oma ,,Valitsejas". Tirso ehitab oma Juani üles täpselt Machiavelli järgi, tal puuduvad igasugused kammitsad, sees absoluutne tühjus. Tirso Don Juan kõik kaob jäljetult temasse. On nö ,,none", tühi. Näidendi finaalis lahendab asja kõrgem jõud see jõud, mille vastu ta astus mitte inimlik kohus. Titanismi idee
Platonil on selleks muusa e. kunst. Platoni kunst rajaneb maanial ja entusiasmil jumalikul inspiratsioonil. Üksnes tehnilistest oskustest ei piisa, et kunstnikuks saada. Plotinosel on techne tegudele vastandatud looduse, physis`e teod. Nende kahe loomevormi tulemus võib olla sama ilus: kunst võib anda ilu kogu hoonele koos selle üksikosadega, physis võib anda selle üksikule kivile. Kui peatuda kunsti ja filosoofi suhtel, siis püsib Plotinosel Platoni skeem. Meie siht on saada jumalasarnaseks ja parimad eeldused selleks on armastajal, muusikul, kes viljeleb muusikalisi 24 kunste. Aga lõpuni välja viib siiski intellektuaalsete võimete süvendamine. Kunst ei ole tunnetuse lõpp, tunnetus tipneb seal, kus techne on juba lõppenud, techne`st ülemal. Puhtas mõistuses technet enam ei ole. See valdkond jääb filosoofiale.
annaabi.ee 
