Selle erikuju: preanimism (lad. pre+anima enne hinge) ehk ka surnukeha pidamine elusaks Sanuti vanimad religioonivormid: Animism (lad. anima – hing) – hingeusk Manism (lad. manes – esivanemad) – esivanematekultus Totemism (odžibve-indiaani k. totem) – usk, et hõimu esivanem on olnud loom Maagia (kr. mageia – nõidumine) Divinatsioon – religioosne ennustamine (nt Delfi oraakel) Jumalausundid tekivad ajaloos suhteliselt hilja. Jumalaidee areng: 1. Varasim jumalakujutlus: taevane üliolend ehk ülijumal – kogu taevas ISE on jumal. Vajadus soodsat ilma andva taevase üliolendi järele tekkis seoses varajase maaviljeluse ja karjakasvatusega. Keeleajaloo näide: Laensõna ürg-indoeuroopa keelest ca 5000 - 4000 a tagasi: taevas < deiwos Siit ka ürg-indoeuroopa ülijumala nimi Dyaus. Läänemere-soome omasõnad taeva kohta: juma, ilma 2. Polüteism (kr. poly palju + theos jumal) – paljude jumalatega usund. Jumalausundite ajaloos valdav. Henoteism (kr
· Tragöödia on kõige väärtuslikum kirjandusliik. Selle · Uskus, et kreeka targad olid ka Moosese raamatute olemuseks ja eesmärgiks on "teatud sündmuste sisuga tuttavad. järeleaimamine kunstiliste vahenditega, kutsudes hirmu ja · Allegooriline Piibli tõlgendus kaastunde kaudu esile puhastumist kirgedest." · Valgustus kui tõe allikas. · KATARSIS - puhastumine · Philon'i jumalakujutlus · Platoni ja Aristotelese võrdlus · Ta võtab Jumalalt kõik antropomorfsed jooned. 2 · Jumal on määratlematu ja tunnetamatu, kes seisab juhul kui sa alustad ühe ainsa teraga ja lisad sellele ületamatus kauguses, üle kõige
Vaimse enesearengu müüt põhineb evolutsiooniteoorial, on rikastatud erinevate usuliste ideedega. Müüt võib tekstis esineda ka implitsiitsel kujul. Usulised ideed on Ida usundeist leitud (hindude usundist ja budismist võeti ideed, mis evolutsiooniteooriaga sobisid) kristlik heideti kõrvale. Inimene loob oma arengukeskkonna mõtete, ideede ja tegudega + eelmistes eludes tehtuga. Avastades jumalikkus endas, on võimalik jumalikustuda. Monistlik jumalakujutlus Jumal kui kõiksuse allikas, millest kõik välja voolab ja lõpuks tagasi voolab. Jumal on pigem jõud, energia. Kõiksuse energia. Jumala ja loodu vahel pole olemuslikku erinevust. Uues vaimsuses on palju vaimolendeid. Jeesust austatakse kui vaimset meistrit-õpetajat. Vaimolendid jagunevad nendeks, kes on kehastunud ja nendeks, kes ei ole kehastunud. Müüti ei ole püha loona kirja pandud on ,,baaskude" uue vaimsuse kirjanduses. Pole
· Inimlikust vabaduse puudumisest. · "Idee adekvaatsus sisaldab ... sidet reaalselt · Mõistuse jõust või inimlikust vabadusest. eksisteeriva asjaga ... vahendatult ideede kaudu · "EETIKA" 1677 Jumalas ... Üksnes sedavõrd kuivõrd meie ideed · Spinoza alustab Jumalast. Ta leiab, et kui on Jumala mõtlemine, võivad olla meie ideed jumalakujutlus on vale, siis ei saa ka inimesepilt adekvaatsed." olla õige. · "EETIKA" 1677 · Jumalast kõneleb ta oma definitsioondes kui · Spinoza eristab kolme tunnetuse viisis: "substantsist". · Meeleline tunnetus, mis tekib afektsioonide kaudu · Jumal on "mõiste, mis ei vaja teiste nähtuste ja mis võib esile tuua segaseid ja korrastamata
annaabi.ee 
