kogu ümbritsev on elus Selle erikuju: preanimism (lad. pre+anima enne hinge) ehk ka surnukeha pidamine elusaks Sanuti vanimad religioonivormid: Animism (lad. anima – hing) – hingeusk Manism (lad. manes – esivanemad) – esivanematekultus Totemism (odžibve-indiaani k. totem) – usk, et hõimu esivanem on olnud loom Maagia (kr. mageia – nõidumine) Divinatsioon – religioosne ennustamine (nt Delfi oraakel) Jumalausundid tekivad ajaloos suhteliselt hilja. Jumalaidee areng: 1. Varasim jumalakujutlus: taevane üliolend ehk ülijumal – kogu taevas ISE on jumal. Vajadus soodsat ilma andva taevase üliolendi järele tekkis seoses varajase maaviljeluse ja karjakasvatusega. Keeleajaloo näide: Laensõna ürg-indoeuroopa keelest ca 5000 - 4000 a tagasi: taevas < deiwos Siit ka ürg-indoeuroopa ülijumala nimi Dyaus. Läänemere-soome omasõnad taeva kohta: juma, ilma 2. Polüteism (kr. poly palju + theos jumal) – paljude jumalatega usund.
Ka sõjad on seega mõistuslikud. See, mida meie hetkes peame absurdiks, on tegelikult osa maailma arenguvalust. Suund on selge, mõistus järjest enam pääseb võimule. Mõistus pole lihtsalt inimmõistus, vaid Mõistus suure algustähega. See on reaalsuse kõrgeim printsiip e ülim olemus. Mõistus ilmneb ka inimmõistuses, kuigi puudulikult. Kuigi Hegeli taust kristlik (Jumal juhtiv printsiip), siis asendab Jumala Mõistusega (muudab jumalaidee filosoofiliseks). Erinevalt kristlusest, kus Jumal on väljaspool seda maailma, siis Mõistus on osa maailmast. Maailma koos ajalugudega ongi see lõpmatu jõud, mis maailma juhib. See mida peame erinevateks asjadeks (õhk, lauad, inimesed) on kõik ühe ja sama fundamentaalse jõu erinevad avaldused. Reaalsus lihtsalt avaneb erinevalt. (idamõtlemine/hinduistlik). On olemas üks fundamentaalne põhiidee, millele kõik toetub. Puudutab ka vaimureaalsust. ,,Peame tõsiselt
Selleks võib olla Jumal, kurivaim, Marsi elanik. Tekib küsimus, mida ma tõsikindalt tean, millele saan toetuda, ükskõik kui kaval see ,,kurivaim" ka ei oleks. Kujutlusi ja tajusid saab meis tekitada ainult siis kui me oleme olemas mõtleva olendina. See geniaalne üksikidee on kogu tema filosoofia aluseks. Cogito, ergo sum mõtlen, järelikult olen olemas. Uskus ka kaasa sündinud ideedesse. Üheks oli jumalaidee, see on ülim täiuslikkus. Kuna inimene on ebatäiuslik olend, ei saa ta välja töötada jumalaideed, mis on ülim täiuslikkus. Uskus, et ka tema idee cogito, ergo sum, on samuti kaasasündinud. Keha ja vaimu probleem: Hing on mõtlev ja ainult mõtlev mittemateriaalne substants (kategooria, asja olemus). ,,Mina" eksisteerimise aluseks ongi mõtlemine. Hing ei ole ruumiline ega materiaalne, mis erineb täielikult meie kehast
suhtles Brocmanni jt toonaste haritlastega, ennekõike Tallinna gümnaasiumi ümber koondunud õpetlaste ja õpilastega. Pulmalaulud peegeldavad kõrgema seisuse meelelaadi, kombeid ja eluviisi – külluslik ja toretsev elulaad. Pulmalauludes olid kinnisteemad või järgisid kindlat struktuuri – igas laulus pühendati ühele teemale teatud luuletuse osad. Kohe I stroofis pöördutakse jumala poole: mainitakse eluõnne ja sündmuse raames ka jumalaidee. Ometi ei puuduta pulmalaulud sügavalt religioosseid teemasid, vaid pigem on pühendatud ilmalikke. Pärast jumala mainimist pöördutakse II stroofis peigmehe poole. III stroof räägib esialgu pruudist, kuid rohkem keskendutakse isale ja pruudi kaasavarale – materiaalne tasand. Toonane barokkluule armastas häälikute ja sõnadega mängida, kombineerida erikujulisi tekste, nt Brocmann on tõlkinud pruudi isa saksakeelse nime eesti keelde – Terav. Luuletuse lõpus seotakse
annaabi.ee 
