• Varustav haldus Avaliku halduse funktsioonid • prognoosimine ja planeerimine • täitmine • halduse kontroll (internne-kontroll, eksternne-kontroll (poliitiline kontroll, arvestuskontroll, kohtulik kontroll)) Peamised arengujärgud. Väljumine Moskva kontrolli alt: • Valitsemiskorraldus - Valdavalt kohaliku (ENSV) kontrolli all. • Riigirahandus - Esimesed seadused alates 1989 (riigieelarve, isemajandamine), NSVLi keskpanga ja riigikassa tegevus kuni1992 • Julgeolekustruktuurid - Siseministeeriumi kohalik alluvus 1990, politsei loomine 1991 Oma institutsioonide ülesehitamine • Valitsemiskorraldus - Uus valitsusreform 1992,kohaliku omavalitsuse korralduseseadus 1993,Vabariigi Valitsuse seadus 1995, avaliku teenistuse seadus 1996 • Riigirahandus - Oma raha kasutuselevõtt 1992, vabakaubandusleping Euroopa Liiduga 1995 • Julgeolekustruktuurid - Eesti sõjaväe loomine 1991–1992.Vene sõjaväe väljaviimine 1994.
oleks tegelikkuses ikkagi üliproblemaatiline. Välistada ei saa sedagi, et isegi täieliku harmoonia korral ei tekiks ükskõik millise seisuse esindajal tahtmine teistele "käru keerata" - kasvõi igavuse pärast, kui mitte muul põhjusel. Samuti võib ka mõnel filosoofil ikkagi tulla pähe mõte haarata kogu võim enda kätte. Kahtlemata peab aga paika see, et targemad valitsejad suudavad üldiselt siiski teha targemaid otsuseid, samuti ka see, et riigiaparaat ning julgeolekustruktuurid teevad oma tööd paremini, kui kaader on hästi ettevalmistatud (teatavasti heidetaksegi Eestile Euroopa Liidu poolt peamiselt ette just nõrka haldussuutlikkust, mille kohta leiaks näiteid väga palju). Võimuvõitluse võimalust välistaks suuresti tõesti just keeld eraomandi ja perekonna loomise suhtes. Kui aga riigis tõesti kõik järgiksid Platoni nimetatud voorusi, teeksid rahulikult ja tublilt oma tööd ning ei
NL majandusolukord- edasist võidurelvastumist NL ei kannatanud mingil moel välja. 8.NSVL lagunemine Perestroika kriis- oli juba 1990 teisel poolel kriisis, Gorba meeskond suuresti lagunes, toob selgelt välja Gorbatšovi ja Jeltsini vastasseisu, pole tegemist mingi ideede vastuseisuga, Jeltsini poolt vaadatuna eelkõige isikliku vihaga. Gorba püüab laveerida erinevate jõudude vahel, ka nendele toetudes, kes selgelt ühiskonna silmis on vanameelsed, julgeolekustruktuurid jne. Tema sihiks on NL-i koos hoidmine. 1991. aasta märtsireferendum- Baltikum ja mitmed teised liiduvabariigid mängivad referendumi ümber ja küsivad, et kas tahetakse iseseisvust. Gorba jaoks oli vaja seda, et sealt edasi minna ja liiduleping sõlmida. Pidi toimuma 1991 augustis. Selleks olid põhimõttelised kokkulepped olemas, lepingutekst oli olemas, enne leppe allakirjutamist vanameelsete seltskond korraldas Moskvas riigipöördekatse.
4,2 milj tonni vilja. Riiklik plaan täideti ja ületati kuhjaga. Asi sellega ei piirdunud. Samal ajal kui viljavarumissalgad käisid ringi, tugevdati kampaaniat sundimaks talurahvast ühinema kollektiivmajanditesse. Neid oli propageeritud sõja ajal, nüüd hakati taas riikliku sunnimehhanismiga sundima ühinema. Viljavarumiskampaania käigus ei rünnatud mitte vaid talurahvast, vaid ka vastavate piirkondade juhtivtegelasi- kohalikud nõukogud, parteikomiteed, julgeolekustruktuurid, kohtuasutused, mille juhid võeti maha, halvemal juhul tagandati kogu parteikomitee jne, asendati täiesti uute tegelastega. Oli selge, et karistati teraviljaplaanide mitte täitmise eest- uued võimumehed üritasid teha kõik, et neid ei tabaks sama saatus. Tänu sellisele juhtide välja vahetamisele muutusid 1928 algul rakendatud erakorralised meetmed tavapärasteks. Püsis nii sund ühineda kollektiivmajanditesse kui ka oht, et vajadusel riik
annaabi.ee 
